Praegu on Iirimaalt Põhja-Iirimaale sõites ainult liiklusmärkide järgi võimalik aru saada, et jõudsid teise riiki. Iirimaal on kasutusel kilomeetrid, Põhja-Iirimaal miilid. Muud vahet pole. Inimesed, kaubad, teenused, kõik liiguvad üle piiri vabalt edasi-tagasi.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkudes see aga nii jääda ei saa, sest Suurbritanniale kuuluvat Põhja-Iirimaad muust Iirimaast eraldav piir muutub Euroopa Liidu välispiiriks, kus paratamatult hakkavad kehtima välispiirile esitatud nõuded.

"Miks? Sest Põhja-Iirimaa muutub EL-i jaoks selliste kaupade allikaks, mille päritolu keegi ei tea. Pole teada, kas neile ohutusnõuded kehtivad, kas EL-i standardid nende puhul kehtivad ja oluline on ka normaalne erinevus kolmanda riigi ning Euroopa Liidu vahel," selgitas Robert Schumanni süvauuringute keskuse direktor Brigid Laffan.

Ühendkuningriik ei taha kuidagi, et piirist Iirimaaga tõsiseltvõetav Euroopa Liidu välispiir saaks.

Esiteks on vaba piiriületus kestnud seal kauem, kui Euroopa Liit üldse olemas on olnud, nimelt 1923. aastast peale. Teiseks seaks rangemad piirireeglid ohtu läbi häda ja vaeva saavutatud Suure Reede rahuleppe, mis vägivalla Põhja-Iirimaal lõpetas. Kolmandaks on piiriküsimus Ühendkuningriigi käes hea argument Euroopa Liidult parema Brexiti-leppe väljakauplemiseks.

Laffani sõnul on lahendused piiriprobleemile siiski olemas. "Võib jätta Põhja-Iirimaa Euroopa tolliliitu. Võib seada sisse piirikontrollipunktid hoopis sadamaisse ja lennujaamadesse Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel. Loomulikult pole selline lahendus poliitiliselt vastuvõetav Demokraatlik-Unionistlikule Parteile, Põhja-Iirimaa parteile, mis praegu toetab konservatiive."

Otsest ohtu Suure Reede rahuleppe umbejooksmisele praegu küll ei ole, kuid rangete piirireeglite kehtima hakates peab selle ohu tekkeks valmis olema.

"Kui tõepoolest kerkib Iirimaa kahe osa vahele füüsiline piir, tekib oht, et need, kes võitlesid Briti armee vastu varem, teevad seda jälle," nentis Laffan.

Piiriprobleem taandub suuresti sellele, mida Ühendkuningriik üldse Brexitist ootab.

Oodatakse aga seda, et säilivad kõik Euroopa Liidu liikmete eelised, vaba teenuste- ja kaubavahetus, ainsana lõppeks tööjõu vaba liikumine, nii et brittide valitsus saaks ka Euroopa Liidu riikidest tulevaid sisserändajaid kontrollima hakata. Samas ei kehtiks Ühendkuningriigis Euroopa Liidu õigus ning kuningriik ei peaks alluma Euroopa Liidu Kohtu otsustele. Ehk siis - britid tahaks Euroopa Liidu tordilt kõik kirsid ära korjata.

See on miski, millega Euroopa Liit aga kindlasti ei nõustu. Laffani sõnul on selge, et oktoobri jooksul milleski kokku leppida ei suudeta. Kui aga ka detsembriks pole veel mitte milleski kokku lepitud, on kogu Brexiti-protseduur tõsises ohus. Peaminister Theresa May teab seda ning on välja käinud ilma lepinguta lahkumise idee.

"See oleks minu hinnangul katastroofiline ja ma kasutan just nimelt sõna "katastroofiline" Briti majanduse kohta. Ma arvan, et see pole miski, mida üks mõistlik valitsus peaks tegema, risk on hiiglaslik, nael kukub kohutavalt, lennukid ei lenda ning veoautode rivi ulatub Doveri linnani. Minu jaoks on see stsenaarium, millest ükski valitsus ei peaks mõtlema," rõhutas Laffan.

Laffani sõnul aitab Ühendkuningriiki ainult see, kui sealne valitsus saab aru, et nemad lahkuvad Euroopa Liidust, mitte Euroopa Liit ei lahku Ühendkuningriigist. Kahjulik on Brexit mõlemale poolele, Euroopa Liidul on aga piisavalt võimsust brittide lahkumisest tingitud raskustest üle saada. Brittide viletsat seisu aga näitab seegi, et USA, Austraalia ja teised endised Briti asumaad on pigem huvitatud soodsaist lepinguist Euroopa Liiduga kui Ühendkuningriigiga.

Isegi kõige leebema Brexiti puhul on hoop Briti pangandusele juba antud

Suurbritannia majanduslik olukord pärast Euroopa Liidust lahkumist on üks kõige rohkem spekulatsioone põhjustanud teemasid. Lõplikku vastust muidugi ei tea keegi, kuid esimesed märgid ei ole brittide jaoks kuigi rõõmustavad.

Kogu kaubandus Euroopa Liiduga käib praegu Suurbritannia jaoks soodusrežiimil ja liidust lahkudes jääksid britid sellest soodustusest ilma.

"Seda ei leevenda ka asjaolu, et võib-olla õnnestub Suurbritannial kokku leppida enda jaoks sobivamates tingimustes USA või Hiinaga. Proportsioonid, mida Brexit mõjutab negatiivselt ekspordile ja mis võib olla võimalik positiivne kasu uutest kokkulepetest, need on peaaegu üks kümnele," nentis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Muidugi sõltub palju sellest, millise stsenaariumi järgi Ühendkuningriik liidust lahkub.

Ehk kõige leebem, aga poliitiliselt kõige keerulisem on Euroopa majanduspiirkonna režiim, mis tähendab sisuliselt ühisturu osalust koos tulenevate kohustustega. Siis jääks aga täitmata need eesmärgid, milleks Brexit üldse ette võeti nagu inimeste vaba liikumise ja Euroopa Liidu õigusele allumise kaotamine.

Teine variant oleks bilateraalsed lepingud kõigi riikidega, kuid see oleks keeruline ja võtaks kaua aega.

Kolmas variant on WTO stsenaarium, mis tähendab, et mingit erikohtlemist Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel ei toimu ja Suurbritannia oleks võrdne ükskõik millise WTO-sse kuuluva riigiga. Ja ebaselgus on kulukas.

"Seni, kuni ei ole uut režiimi täielikult kokku lepitud, seni suure tõenäosusega mõeldakse investeeringute ümberpaigutamisele ja pigem eelistavad kontsernid ikkagi piirkondi, mis täna on ühisturul ehk EL-i riike, mitte Ühendkuningriiki," sõnas Luikmel.

Niisiis on Brexit hakanud Briti majandust mõjutama juba enne teoks saamist.

"Ta tegelikult nüüd on hakanud majandusele rohkem mõju avaldama. Praegu on näha kõige paremini seda, et kuna nael on nõrgenenud päris korralikult, siis on see pidurdanud eratarbimise kasvu. Ja kuna eratarbimine on Ühendkuningriigi majanduses väga suure mõjuga, 60-65 protsenti SKP-st, siis kui eratarbimise kasv aeglustub, siis see tõmbab kogu majanduskasvu allapoole," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hinnakasv on Ühendkuningriigis olnud mõnda aega üle keskpanga sihitud kahe protsendi ja seda eelkõige nõrgast naelast tingitud importkaupade kallinemise tõttu. Midagi head ei tõota Briti naela ja majanduskasvu jaoks ka lähitulevik.

"Inglise nael peaks lähiajal jätkama nõrgenemist, mitte küll väga kiires tempos, aga nõrgenemine ikkagi peaks jätkuma ja selle nõrgenemise põhjuseks on osalt ka ebakindlus Brexiti läbirääkimiste tulemuse kohta. Kui enamiku riikide majanduskasvu on ülespoole korrigeeritud, siis Ühendkuningriigi majanduskasvu üldiselt nähakse nõrgemana kui aasta alguses," jätkas Mertsina.

Kõige haavatavamad on Brexiti suhtes sellised sisekaubandusele rohkem avatud alad nagu masinatööstus ja autotööstus, kus piiriülene toodangukäive võib olla väga suur. Nõrga naela tõttu on löögi all kaubandus ja teenindus. Ning last but not least - pangandus. Kuulus Londoni City elab ilmselt üle tõsise maavärina. Paljud välispangad ongi juba hakanud sealt minema kolima. Pangad on aga Briti majanduse tugisammas.

"Võib-olla hõivega pole seal palju pistmist. Umbes kolm protsenti hõivest on seotud panganduse, finantsvahenduse ja kindlustusega, aga nad loovad kümnendiku lisandväärtusest ja annavad üle kümnendiku maksutulust. Ei saa öelda, et kõik pangad sulgevad tegevuse Londonis ja lähevad Frankfurti või Pariisi või Dublinisse, aga see määramatus on päris suur ja sellest tulenevalt see finantsvahenduse probleem on kõige kriitilisem," märkis Luikmel.

Isegi kõige leebema Brexiti variandi puhul on hoop Briti pangandusele juba antud.

"Kui nüüd sünnib pärast pikka venitamist mingi selgus võimaliku soodsama kompromissi suhtes, siis tegelikult on see tööstusharu juba ümber paiknenud ja paljuski juba selle uue reaalsusega arvestanud. Siin mängib aeg Ühendkuningriigi kahjuks igal juhul," rõhutas Luikmel.

Majandusanalüütikute üldisel hinnangul vähendab ühisturult väljumine Suurbritannia SKT-d umbkaudu kaks protsenti ehk siis ühe elaniku kohta umbes 600 naela aastas. Lahkumisest tingitud tulude poole peale võib kirjutada säästu netomaksest Euroopa Liidu eelarvesse ehk umbes 120 naela inimese kohta.