Seadus hakkab asendama 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute järel kehtestatud ja korduvalt pikendatud eriolukorda.

Parlamendi ülemkoda ehk senat võttis seaduse teisel lugemisel vastu, ehkki vastased väitsid, et see rikub kodanikuvabadusi.

Parlamendi alamkoda ehk rahvusassamblee võttis seaduseelnõu ülekaalukalt vastu läinud nädalal.

Parlamendis nädalate vältel kirglikke vaidlusi põhjustanud seadus muudab alaliseks mitu eriolukorra meedet. Eriolukorda on 2015. aastast alates pikendatud kuus korda, uus tähtaeg saab läbi 1. novembril.

President Emmanuel Macron ütles julgeolekule pühendatud kõnes, et seadusandjate koostöös sündinud kompromisstekst võimaldab võimudel võidelda terrorismiga "meie väärtusi ja põhimõtteid loovutamata".

Macron kannustas julgeolekujõudude liikmeid neile uue seadusega antavaid volitusi kasutama: piirama džihadistide toetamises kahtlustatavate liikumist, sulgema usuorganisatsioone, mis propageerivad äärmuslikke ideid ja rakendama turvameetmeid iga ürituse korral, kui arvatakse olevat rünnakuoht.

Prantsusmaal on olnud alates 2015. aastast mitu äärmusrühmitusega Islamiriik (IS) seotud rünnakut, milles on surma saanud üle 230 inimese.

Macroni sõnul on sel aastal nurjatud 13 terrorirünnaku plaani.

Prantsuse avalikkus ei ole uue terroritõrjeseaduse vastu kuigi häälekalt protestinud, ehkki kriitikute väitel piirab see kodanikuvabadusi, sest rünnakud on kõigil värskelt meeles.

Hiljutise arvamusküsitluse tulemused näitavad, et seadust toetab 57 protsenti prantslastest.