Vila sõnul on tagasiastumise põhjuseks valitsuse presidendi Carles Puigdemonti otsus jätta Kataloonias ennetähtaegsed valimised välja kuulutamata, vahendasid ERR-i teleuudised, Yle ja The Local.

"Mina olen tagasi astunud. Dialoogikatsed on taas läbi kukkunud," nentis ta sotsiaalmeedias.

Kataloonia radikaalsemad iseseisvuslased pole aga rahul Puigdemonti otsusega iseseisvust mitte välja kuulutada.

Kohalik parlament hakkab iseseisvumist arutama reedel.

Kataloonia valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Puigdemonti iseseisvusmeelsete koalitsioon Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah" ning vasakäärmuslik erakond CUP (Canditatura d`Unitat Popular), on juba esitanud hääletamiseks resolutsioonieelnõu, millega kuulutatakse ühepoolselt välja Kataloonia iseseisvus.

Hispaania valitsus on hoiatanud, et iseseisvust pooldavad parlamendisaadikud antakse kohtu alla ning nende vastu on võimalik kasutada koguni kaht paragrahvi.

Madrid: Kataloonia valitsuselt tuleb võtta võim seaduste täitmise tagamiseks

Hispaania valitsuse pakutud meetmeid Kataloonialt võimutäiuse võtmiseks vajatakse selleks, et tagada seaduste järgimine, ütles Hispaania asepeaminister neljapäeval.

"Tahame avada uut etappi, milles seadust austatakse," lausus Soraya Sáenz de Santamaría pöördumises Hispaania senatile.

Senat hääletab reedel, kas kiita heaks valitsuse pakutud meetmed, millega tahetakse peatada Kataloonia iseseisvuspüüdlused ja ajutiselt võtta piirkonnalt autonoomia.

Tõenäoliselt toimub hääletus senatis alles õhtul ja sellele eelneb tunde kestev arutelu.

Meedia teatel võib senat küll põhiseaduse 155. artikli kasutuselevõtu Kataloonia puhul formaalselt heaks kiita, kuid jätab selle rakendamise ja aja Hispaania valitsuse otsustada.

See tähendab, et juba 1. oktoobrist saadik kestnud vastastikune venitamistaktika võib lähiajal Madridi ja Barcelona vahel jätkuda.

Kataloonia president ei kuuluta välja regionaalvalimisi

Kataloonia president Carles Puigdemont ütles neljapäeval, et ta ei kuuluta välja ennetähtaegseid regionaalvalimisi, mis võiksid leevendada pingeid Hispaania keskvalitsusega.

Puigdemont'i sõnul kaalus ta valimiste korraldamist, et leevendada pingeid Madridiga ajal, mil viimane valmistub võtma Kataloonialt võimutäiust. Siiski otsustas ta neid mitte pidada, sest tema hinnangul polnud mingit "garantiid", et see leevendab pingeid Madridiga.

Nüüd jääb valimiste korraldamine "regionaalparlamendi otsustada".

Puigdemontil oli neljapäeval sisuliselt kolm võimalust

Neljapäeval oli Puigdemontil sisuliselt kolm võimalust ning reedel on vähemalt esimest neist võimalik kasutada ka regiooni parlamendil.

Esimene võimalus oleks kõige radikaalsem - kuulutada regionaalparlamendi istungi ajal välja iseseisvus. Samm oleks ühepoolne samm ning tugineks ainult Hispaania põhiseadusele mitte vastavale 1. oktoobri iseseisvusreferendumile, mille läbiviimise asjus on mitmeid küsimusi. Kas või see, et peamiselt võtsid sellest osa inimesed, kes iseseisvumist toetavad, Hispaania koosseisu jäämist pooldavad inimesed aga üldjuhul boikoteerisid seda. Seega kokkuvõtlikult ei andnud nimetatud referendum vastust küsimusele, kui suur osa Kataloonia elanikest tegelikult täielikku iseseisvust toetab.

Selle sammu puhul oleks ka täiesti kindel, et Hispaania senat kiidab heaks põhiseaduse artikli 155 rakendamise valitsuse poolt ehk selle, et Madrid kehtestab Kataloonia üle otsevõimu, saadab regionaalvalitsuse laiali ning korraldab piirkonnas uued valimised. Iseseisvusaktivistid on sellisel juhul kutsunud üles kodanikuallumatusele.

Seega oleks ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon kõige äärmuslikumate ja prognoosimatute tagajärgedega otsus.

Puigdemonti teiseks võimaluseks oleks olnud kuulutada korraga välja nii iseseisvus kui ka uued valimised. Ehk kuulutada uued piirkondlikud valimised välja enne, kui Madrid seda teeb, ja saada iseseisvusele justkui uus mandaat.

Samas oleks ka see samm olnud ohtlik, sest Madrid võib endiselt otsevõimu kehtestada. Samuti annaks see võimaluse äärmuslikumatele iseseisvuslastele ajal, mil kõige rohkem on vaja pingete maandamist.

Kolmandaks võimaluseks oli jätta ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon tegemata ning kuulutada välja piirkondlikud valimised enne Madridi. Selle sammu peamiseks eesmärgiks oleks olnud hoida ära põhiseaduse artikli 155 rakendamine Hispaania valitsuse poolt.

Sellist sammu lootsid näiteks Hispaania peamine opositsioonipartei ehk sotsialistid, kes on muidu lubanud parempoolse valitsuse samme õiguskorra tagamisel toetada. Samas ei pruukinud ka see olla Hispaania valitsuse jaoks piisav ning seega ei saa välistada, et otsevõimu asutakse Kataloonia üle rakendama ka sellel puhul. See oli ka asjaolu, millega Puigdemont neljapäeva õhtul otsuse tegemisest loobumist põhjendas.

Mariano Rajoy valitsuse peamiseks argumendiks on väide, et Puigdemontile on antud juba piisavalt aega otsevõimu kehtestamise vältimiseks.

Kolmas samm oleks tõenäoliselt tekitanud ka tõsise lõhe iseseisvuslaste ridades, sest radikaalsemad jõud ei lepi iseseisvusdeklaratsioonist loobumisega.

Puigdemont kuulub mõõdukate iseseisvusmeelsete koalitsiooni Junts pel Síehk Ütleme Üheskoos "Jah", kuid regiooni parlamendis läheb neil vaja vasakäärmusliku Kataloonia erakonna CUP (Canditatura d`Unitat Popular) toetust. CUP ja iseseisvuslaste organisatsioon ANC (Assemblea Nacional Catalana) tegid juba 13. oktoobril avalduse, milles kutsusid Puigdemonti üles "aja raiskamist" lõpetama ning pinged iseseisvuslaste seas on seejärel pidevalt suurenenud.