135-kohalises regionaalparlamendis hääletas iseseisvusdeklaratsiooni poolt hääletas 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes on pidanud kogu senist isesesivusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.

Täpsemalt kiitsid Kataloonia separatistlikud parlamendisaadikud heaks "Hispaaniast sõltumatu Kataloonia vabariigi loomise eelnõu".

Eelnõus kutsutakse alustama iseseisvumisprotsessi, mis hõlmab uute seaduste koostamist ning Hispaania keskvõimuga läbirääkimiste alustamist "võrdselt pinnalt", et panna alus koostööks.

Hispaania senat vastas sammule otsusega, millega anti keskvalitsusele volitus Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada ja piirkond Madridi otsekontrolli alla võtta.

Opositsioon kritiseeris eelnõu teravalt

"Istung on alanud," ütles parlamendispiiker varem ja andis sõna juhtiva opositsioonierakonna Kodanikud esindajale Carlos Carrizosale, kes asus isesesvuseelnõud teravalt taunima.

"Teie koostatud tekst hävitab selle, mida me peame kõige pühamaks - üksmeelse kooselu," ütles ta ja rebis dokumendi tükkideks.

"See paber jätab need katalaanid, kes teile ei järgne, valitsuseta orbudeks, ja sellepärast ei lase kodanikud teil Katalooniat hävitada."

"Täna on Kataloonia jaoks kurb, dramaatiline päev. Täna on päev, mil teie (lahkulööjad) viite läbi riigipöörde Hispaania demokraatia vastu," lisas ta.

Kataloonia lahkulöömist pooldava vasakäärmusliku erakonna CUP esindaja Carles Riera ütles aga, et Kataloonia kasutab ära Hispaania regiooni õigust enesemääramisele.

"Täna oleme me valmis ajalooliseks sammuks. Täna saame me poliitiliseks üksuseks, kel on õigus enesemääramisele, ja me kasutame seda."

Rajoy: õiguskord Kataloonias saab taastatud

Hispaania peaminister Mariano Rajoy kutsus vahetult pärast Kataloonia parlamendis toimunud hääletust üles rahulikkusele ning kinnitas, et õiguskord Kataloonias taastatakse.

"Ma palun kõigilt Hispaania elanikelt rahulikkust. Õiguskord Kataloonias saab taastatud," märkis ta oma Twitteri-postituses.

Puigdemont ärgitab iseseisvusmeelseid katalaane püsima rahumeelsetena

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont ärgitas reedel iseseisvusmeelseid katalaane püsima rahumeelsetena.

"Te peate jääma eelseisvatel tundidel hoidma selle riigi hoogu, eriti kui see puudutab rahu, kodanikuvastutust ja väärikust," ütles Puigdemont Barcelonas parlamendisaadikutele ja kõrvalseisjatele.

"Eelseisvatel päevadel peame hoidma kinni meie patsifismi ja väärikuse väärtustest. Vabariigi ehitamine on meie ja teie kätes," lisas ta.

Euroopa Komisjon teatas, et neil pole Kataloonia asjus uusi kommentaare

Euroopa Komisjon teatas reedel, et neil ei ole värskeid kommentaare seoses olukorraga Kataloonias.

"Meil pole midagi lisada sellele, mida me ütlesime ttavapärasel keskpäevasel briifingul," lausus Komisjoni kõneisik Mina Andreeva.

Varasemal briifingul viitas Andreeva Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckerile, kes on korduvalt öelnud, et debatt Kataloonia iseseisvuspüüdluste teemal on Hispaania siseasi.

Tusk: Hispaania on jätkuvalt EL-i ainus "vestluskaaslane"

Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk ütles reedel pärast iseseisvushääletust Kataloonia parlamendis, et Hispaania keskvalitsus on jätkuvalt ainus Euroopa Liidu "vestluskaaslane"

"EL-i jaoks ei muutu midagi. Hispaania on jätkuvalt meie ainus vestluskaaslane. Loodan, et Hispaania valitsus pooldab argumendi jõudu, mitte jõu argumenti," ütles Tusk Twitteris pärast hääletust Kataloonia regionaalparlamendis, mis kiitis heaks iseseisva Kataloonia vabariigi loomise.

Maailma suurriigid ja NATO avaldasid toetust Hispaania valitsusele

USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert teatas kommentaariks, et Kataloonia on Hispaania riigi lahutamatu osa ning Washington toetab Madridi samme riigi tugeva ja ühtsena hoidmisel.

Ka NATO esindaja rõhutas, et Kataloonia küsimus on siseriiklik asi, mille lahendamine peab jääma Hispaaniale.

Saksamaa ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni, ütles Saksa valitsuse pressiesindaja reedel.

"Saksa föderaalvalitsus ei tunnusta sellist iseseisvusdeklaratsiooni," ütles Steffen Seibert Twitteris.

"Hispaania suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on ja saavad alati olema vääramatud," lisas ta.

"Loodame, et osapooled kasutavad kõiki saadaolevaid võimalusi dialoogiks ja pingete maandamiseks."

Ühendkuningriik "ei tunnusta ega kavatse tunnustada" Kataloonia regionaalparlamendi ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni, teatas Briti peaministri Theresa May pressiesindaja reedel.

"See põhineb hääletusel, mille Hispaania kohtud kuulutasid seadusvastaseks. Me tahame jätkuvalt näha seadusriigi põhimõttest kinnipidamist, Hispaania põhiseaduse austamist ja Hispaania ühtsuse säilitamist," ütles pressiesindaja.

Prantsuse president Emmanuel Macron teatas samuti reedel pärast Kataloonia iseseisvushääletust, et Hispaania peaministril Mariano Rajoyl on tema "täielik toetus".

"Mul on Hispaanias üks partner, kelleks on peaminister Rajoy... Ta tahab tagada, et neid (seadusriiki koos põhiseaduslike reeglitega) austatakse ning tal on minu täielik toetus," lausus Macron ajakirjanikele Prantsuse Guajaanas.

Hispaania peaminister palus senatil toetada Kataloonia autonoomia peatamist

Hispaania valitsuse president ehk peaminister Mariano Rajoy kutsus varem reedel parlamendi ülemkoja ees peetud kõnes rahvasaadikuid üles andma valitsusele volitust kasutada Kataloonias põhiseaduse artiklit 155. Selle kohaselt on Madridi õigus Kataloonia regionaalvalitsus laiali saata, peatada ajutiselt autonoomia ja kehtestada piirkonna üle otsevõim ning korralda seal uued piirkondlikud valimised.

Samuti tähendab see seda, et Madriid hakkab täielikult kontrollima Kataloonia rahandust, korrakaitset ja avalik-õiguslikku meediat.

Rajoy selgitas senati liikmetele, et Kataloonia regionaalvalitsuse presidendi Carles Puigdemonti otsus korraldada 1. oktoobril põhiseadust rikkuv ühepoolne
iseseisvusreferendum sunnib keskvalitsust astuma pretsedenditut sammu otsese valitsemise kehtestamiseks, vahendasid The Guardian, The Local jt.

Kõnes, mille lõpetas tugev aplaus, nõudis Rajoy volitust eemaldada Puigdemonti administratsioon ametist ja märkis, et viimase aja sündmused Kataloonias on olnud selged seaduserikkumised, mis rikuvad nii demokraatiat kui ka kõigi sealsete inimeste õigusi ning sellel peavad olema tagajärjed.

Hispaania peaminister nentis, et Puigdemonti jätkuv soovimatus öelda, kas ta kuulutas 10. oktoobril välja iseseisvuse või mitte, on juba vastuvõetamatu. Puigdemont pidas 10. oktoobril piirkonna parlamendis rahvasaadikutele kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ning Madridi täpsustavatele päringutele pole ta endiselt selget ja ametlikku vastust andnud.

"Talle anti võimalus selgitada, kas leidis aset ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon. See ei ole tühine asi. Vastust oli vaja ja see ei olnud keeruline: jah või ei," rõhutas Rajoy.

Samuti kritiseeris ta Puigdemonti selle eest, et viimane ei soovinud tulla Hispaania senati ette oma seisukohti selgitama. "Dialoogil on kaks vaenlast. Esimene on seaduse rikkumine, selle eiramine ja selle mitte täitmine. Teine on siis, kui keegi soovib kuulata vaid iseend ega mõista või ei ürita mõista teisi."

Rajoy paremtsentristlikul Rahvaparteil (PP) on senatis enamus, samuti on tema valitsuse samme põhiseadusliku korra tagamisel toetanud ka suur osa opositsioonist, sealhulgas on osaliselt kinnitanud oma toetust ka juhtiv opositsioonierakond Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) ja selle juht Pedro Sanchez.

Põhiseaduse 155. artiklit, mis annab võimaluse keskvalitsuse autonoomsete piirkondade üle otsekontroll kehtestada, pole alates 1978. aastast, mil praegune põhiseadus kehtima hakkas, kordagi rakendatud.

Tõenäoliselt toimub hääletus senatis alles õhtul ja sellele eelneb tunde kestev arutelu.

Meedia teatel võib senat küll põhiseaduse 155. artikli kasutuselevõtu Kataloonia puhul formaalselt heaks kiita, kuid jätab selle rakendamise ja aja Hispaania valitsuse otsustada.

Puigdemont oli liitlaste surve all

Reedel asus Kataloonia regionaalparlament arutama võimalikke vastusamme Madridi otsustele.

Kataloonia valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Puigdemonti iseseisvusmeelsete koalitsioon Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah" ning vasakäärmuslik erakond CUP (Canditatura d`Unitat Popular), esitas hääletamiseks resolutsioonieelnõu, millega kuulutatakse ühepoolselt välja Kataloonia iseseisvus.

Hispaania valitsus on omakorda hoiatanud, et iseseisvust pooldavad parlamendisaadikud antakse kohtu alla ning nende vastu on võimalik kasutada koguni kaht paragrahvi.

Kataloonia president Carles Puigdemont ütles neljapäeval, et ta ei kuuluta välja ennetähtaegseid regionaalvalimisi, mis võiksid leevendada pingeid Hispaania keskvalitsusega.

Puigdemont'i sõnul kaalus ta valimiste korraldamist, et leevendada pingeid Madridiga ajal, mil viimane valmistub võtma Kataloonialt võimutäiust. Siiski otsustas ta neid mitte pidada, sest tema hinnangul polnud mingit "garantiid", et see leevendab pingeid Madridiga.

Tema sõnul jääb valimiste korraldamine "regionaalparlamendi otsustada". Seega on ka uute valimiste väljakuulutamine üks neid teemasid, mille üle Kataloonia rahvasaadikud reedel hääletada võivad.

Puigdemont, kelle regionaalvalitsus vajab kohalikus parlamendis vasakäärmuslaste toetust, on liitlaste üha suurema surve all, sest viimased on juba pikemat aega nõudnud iseseisvuse kohest väljakuulutamist.

Samas on selle vastu ka paljud tema enda erakonna liikmed, muud mõõdukamad iseseisvuslased ning ka majandusringkonnad, sest kriisi mõju piirkonna majandusele on juba praegu hakanud tunda andma.

Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt

Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.

Viimasel ajal on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.

Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.

7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid.

Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.

Ka 2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust
inimesest osales vaid 2,3 miljonit.

Regiooni valitsuse kinnitusel võttis 1. oktoobril korraldatud rahvahääletusest osa umbes 43 protsenti valijaskonnast, kellest 90 protsenti toetas Kataloonia iseseisvust.

Samas ei vastanud referendum ei Hispaania põhiseadusele ega ka paljudele üldistele rahvahääletust puudutavatele põhimõtetele ning selle kehtivust pole tunnustanud ka ükski teine EL-i liikmesriik.

Näiteks üheks küsimuseks oli see, et peamiselt võtsid rahvahääletusest osa inimesed, kes iseseisvumist toetavad, Hispaania koosseisu jäämist pooldavad inimesed aga üldjuhul boikoteerisid seda. Seega kokkuvõtlikult ei andnud nimetatud referendum vastust küsimusele, kui suur osa Kataloonia elanikest tegelikult täielikku iseseisvust toetab.