Rajoy palus Hispaania senatil toetada Kataloonia autonoomia peatamist

Hispaania valitsuse president ehk peaminister Mariano Rajoy kutsus reedel parlamendi ülemkoja ees peetud kõnes rahvasaadikuid üles andma valitsusele volitust kasutada Kataloonias põhiseaduse artiklit 155. Selle kohaselt on Madridi õigus Kataloonia regionaalvalitsus laiali saata, peatada ajutiselt autonoomia ja kehtestada piirkonna üle otsevõim ning korralda seal uued piirkondlikud valimised.
Rajoy selgitas senati liikmetele, et Kataloonia regionaalvalitsuse presidendi Carles Puigdemonti otsus korraldada 1. oktoobril põhiseadust rikkuv ühepoolne
iseseisvusreferendum sunnib keskvalitsust astuma pretsedenditut sammu otsese valitsemise kehtestamiseks, vahendasid The Guardian, The Local jt.
Kõnes, mille lõpetas tugev aplaus, nõudis Rajoy volitust eemaldada Puigdemonti administratsioon ametist ja märkis, et viimase aja sündmused Kataloonias on olnud selged seaduserikkumised, mis rikuvad nii demokraatiat kui ka kõigi sealsete inimeste õigusi ning sellel peavad olema tagajärjed.
Hispaania peaminister nentis, et Puigdemonti jätkuv soovimatus öelda, kas ta kuulutas 10. oktoobril välja iseseisvuse või mitte, on juba vastuvõetamatu. Puigdemont pidas 10. oktoobril piirkonna parlamendis rahvasaadikutele kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ning Madridi täpsustavatele päringutele pole ta endiselt selget ja ametlikku vastust andnud.
"Talle anti võimalus selgitada, kas leidis aset ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon. See ei ole tühine asi. Vastust oli vaja ja see ei olnud keeruline: jah või ei," rõhutas Rajoy.
Samuti kritiseeris ta Puigdemonti selle eest, et viimane ei soovinud tulla Hispaania senati ette oma seisukohti selgitama. "Dialoogil on kaks vaenlast. Esimene on seaduse rikkumine, selle eiramine ja selle mitte täitmine. Teine on siis, kui keegi soovib kuulata vaid iseend ega mõista või ei ürita mõista teisi."
Rajoy paremtsentristlikul Rahvaparteil (PP) on senatis enamus, samuti on tema valitsuse samme põhiseadusliku korra tagamisel toetanud ka suur osa opositsioonist, sealhulgas on osaliselt kinnitanud oma toetust ka juhtiv opositsioonierakond Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) ja selle juht Pedro Sanchez.
Põhiseaduse 155. artiklit, mis annab võimaluse keskvalitsuse autonoomsete piirkondade üle otsekontroll kehtestada, pole alates 1978. aastast, mil praegune põhiseadus kehtima hakkas, kordagi rakendatud.
Tõenäoliselt toimub hääletus senatis alles õhtul ja sellele eelneb tunde kestev arutelu.
Meedia teatel võib senat küll põhiseaduse 155. artikli kasutuselevõtu Kataloonia puhul formaalselt heaks kiita, kuid jätab selle rakendamise ja aja Hispaania valitsuse otsustada.
See tähendab, et juba 1. oktoobrist saadik kestnud vastastikune venitamistaktika võib lähiajal Madridi ja Barcelona vahel siiski jätkuda.
Puigdemont on liitlaste surve all, Kataloonia parlamendile esitati iseseisvusdeklaratsiooni eelnõu
Reedel arutab Kataloonia regionaalparlament võimalikke vastusamme Madridi otsustele ning võimalik, et toimub ka hääletus iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise teemal.
Kataloonia valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Puigdemonti iseseisvusmeelsete koalitsioon Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah" ning vasakäärmuslik erakond CUP (Canditatura d`Unitat Popular), on juba esitanud hääletamiseks resolutsioonieelnõu, millega kuulutatakse ühepoolselt välja Kataloonia iseseisvus.
Hispaania valitsus on omakorda hoiatanud, et iseseisvust pooldavad parlamendisaadikud antakse kohtu alla ning nende vastu on võimalik kasutada koguni kaht paragrahvi.
Kataloonia president Carles Puigdemont ütles neljapäeval, et ta ei kuuluta välja ennetähtaegseid regionaalvalimisi, mis võiksid leevendada pingeid Hispaania keskvalitsusega.
Puigdemont'i sõnul kaalus ta valimiste korraldamist, et leevendada pingeid Madridiga ajal, mil viimane valmistub võtma Kataloonialt võimutäiust. Siiski otsustas ta neid mitte pidada, sest tema hinnangul polnud mingit "garantiid", et see leevendab pingeid Madridiga.
Tema sõnul jääb valimiste korraldamine "regionaalparlamendi otsustada". Seega on ka uute valimiste väljakuulutamine üks neid teemasid, mille üle Kataloonia rahvasaadikud reedel hääletada võivad.
Puigdemont, kelle regionaalvalitsus vajab kohalikus parlamendis vasakäärmuslaste toetust, on liitlaste üha suurema surve all, sest viimased on juba pikemat aega nõudnud iseseisvuse kohest väljakuulutamist.
Samas on selle vastu ka paljud tema enda erakonna liikmed, muud mõõdukamad iseseisvuslased ning ka majandusringkonnad, sest kriisi mõju piirkonna majandusele on juba praegu hakanud tunda andma.
Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt
Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.
Viimasel ajal on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.
Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.
7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.
Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid.
Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.
Ka 2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust
inimesest osales vaid 2,3 miljonit.
Regiooni valitsuse kinnitusel võttis 1. oktoobril korraldatud rahvahääletusest osa umbes 43 protsenti valijaskonnast, kellest 90 protsenti toetas Kataloonia iseseisvust.
Samas ei vastanud referendum ei Hispaania põhiseadusele ega ka paljudele üldistele rahvahääletust puudutavatele põhimõtetele ning selle kehtivust pole tunnustanud ka ükski teine EL-i liikmesriik.
Näiteks üheks küsimuseks oli see, et peamiselt võtsid rahvahääletusest osa inimesed, kes iseseisvumist toetavad, Hispaania koosseisu jäämist pooldavad inimesed aga üldjuhul boikoteerisid seda. Seega kokkuvõtlikult ei andnud nimetatud referendum vastust küsimusele, kui suur osa Kataloonia elanikest tegelikult täielikku iseseisvust toetab.
Toimetaja: Laur Viirand