Erivajadustega laste vanemad koguvad seadusemuudatuse vastu allkirju ({{commentsTotal}})

Erivajadustega laste vanemad koguvad allkirju, sest on vastu põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muudatustele. Nad ei pea õigeks, et nende laste õpetamise üle hakkavad riigi asemel otsustama omavalitsused. Eelnõu on pannud tuliselt vaidlema ka riigikogu liikmeid.

Kaire Partsil on väike tütar, kellel on üliharuldase geneetilise häire tõttu vaja pidevat hoolt. Peres on kasvamas veel kaks last. Parts oli üks neist, kes algatas allkirjade kogumise. Ta leiab, et erivajadustega laste vanematele tuli eelnõu üllatusena ning infot on vähe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme saanud läbi meedia infot, et tegelikult, kui praegu pearahad paigas, kui palju on sügava puudega, palju on raske puudega lapse koefitsient, siis viiakse kõik nagu ühele tasandile," selgitas Parts.

Petitsioonis kirjutavad vanemad, et selle seadusega antakse võimalus taas uute töövõimetute inimeste kasvamiseks ja nende pereliikmete elust eemale jäämiseks.

Lapsevanem Anne Pirn ütles, et tema arvates tahetakse muudatusi kiirustades. "See jääbki nagu väga arusaamatuks, miks selliseid suuri seadusemuudatusi tahetakse teha väga-väga kiiresti. Tegelikult vajaks see koolitamist nii koolide direktorite, õpetajate ja kõigi tugispetsialistide näol."

Riigikogu liige Tiina Kangro selgitas, et omavalitsuste pädevuses on sotsiaalteenuste osutamine ning vanemad teavad, et mõnel pool see toimib ja mõnel pool ei toimi. Sellest siis ka hirm, et puudega lapse haridus hakkab sõltuma tema elukohast.

"Sealt kaob ära riiklik standard ja puudega lapsed hakkavad saama haridust väga-väga erineval tasemel Eesti erinevates kohtades sõltuvalt sellest, kuidas omavalitsuses sellest asjast aru saadakse ja kui palju linna või valla juht otsustab sellesse panustada ressurssi," märkis ta.

Kangro on eelnõu suhtes kriitiline ning nimetab seda seadusloome praagiks, kuid loodab, et riigikogu parandab eelnõu menetluse käigus.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must märkis, et lõplikku seisukohta on vara öelda, sest arutelud käivad.

"Olukord läheb kindlasti paremaks, kui on olnud seni. Aga detailid ongi vaieldavad, läbi räägitavad, ja see töörühm, kes sellega töötab, on kultuurikomisjon, huvirühmad ning teadus- ja haridusministeerium," rääkis Must.

Seaduseelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: