Erivajadustega laste koolitamist puudutavad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused olid teisipäeval riigikogus teisel lugemisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Varem üle 20 aasta ajakirjanikuna puuetega inimeste probleeme käsitlenud parteitu Kangro ütles, et erivajadustega laste hariduse rahastamine on eelnõu põhiprobleem. Tema sõnul pole riigi poolt antav raha seotud erivajaduse suurusega.

"Nad on teinud nagu kaks astet - et siis väiksema erivajadustega laste raha ja suurema erivajadustega laste raha - aga just selle suurema, tõsiste kestvate puuetega laste hulgas on väga, väga erinevate erivajadustega lapsi. Et neid nagu sellise keskmise rahaga koolitada on väga problemaatiline," selgitas ta.

Kangro sõnul läheb raskeks väikestel koolidel, kui nende juures peaks õppima asuma väga raske erivajadusega laps, sest sellise lapsega kaasas käiv nn pearaha on edaspidi mitu korda väiksem kui see on praegu.

Pearaha koefitsient sõltub praegu lapse eripära suurusest, ulatudes raskematel juhtudel 14,3-ni. Järgmisel aastal on suurim koefitsient 4.

"Mis tähendab seda, et kui kool soovib teda edasi õpetada nii, nagu nõustamiskomisjon on soovitanud ja nagu on tulemust andnud, siis peab kohalik omavalitsus maksma kaks korda nii palju kui riik annab omalt poolt juurde," märkis Kangro.

Kangro sõnul pole aga seaduses punkti, mis kohustaks kohalikku omavalitsust puuduvat raha leidma. Selliseid väga raskes seisus lapsi on tema kinnitusel paarsada ja neid tuleb juurde.

Seaduses on aga veelgi puudusi. Näiteks pole piisavalt tugispetsialiste. Neid on 1600, kuid sama palju on veel vaja.

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof oli seisukohal, et tegemist on ikkagi vajaliku eelnõuga,

"Ma arvan, et me kõik hoiame silma peal, et siin saaksid toimuda otsustavad muutused, et me arvestaksime õpetajate vajadustega, et meil oleks rohkem tugispetsialiste, et me sellel suunal edaspidi tegutseksime," väitis ta.

Reformierakonna ja Vabaerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud riigikogus vajalikku toetust.