Kahe aasta jooksul välja vahetatud asfaltkattel on nüüd 2200 led-tuld, mille võimsust saab vastavalt ilmastikuoludele reguleerida.

Lennurada pikenes 420 meetri võrra 3480 meetrini ning vana betoonaia asemele pandi õhuke metallpiirdeaed. Rajati ka mootorite testimise ala, jäätõrjeplats, uued sadeveekanalid jms.

70 miljonit eurot maksma läinud ehitustööd üle 200-hektarilisel maa-alal toimusid peamiselt öösiti, mil lennuliiklust ei toimunud, nii et korraga oli rajal 101 töötajat ja 75 masinat.

Laienenud lennuala vajab aga ka laiemat turvaala, mistõttu jääb Tallinna Lennujaamale kuuluval kinnistul, uue piirdeaia taga asuv isetekkeline nn pilpaküla kümmekonna majaga jalgu, mistõttu palus lennujaam elanikel oma hooned 1. novembriks vabastada.

"Lennuliikluse arendusprojekti raames järgmise ehitusetapiga on plaanis laiendada lõunapoolseid ruleerimisteede süsteeme. Lennujaama piirid sellega enam ei laiene, see lennujaama julgestusaed, nagu ta praegu on paigas, niimoodi ka jääb. Lihtsalt aiasiseselt veel jätkatakse ruleerimisteede ehitust," selgitas Tallinna Lennujaama kinnisvaratalituse insener Jaanus Veskla.

"Lennujaama aiaväliste piirkondade korrastamine on pigem seotud sellega, et teha seda piirkonda ilusamaks ja korrastada," lisas Veskla.

Pilpaküla lennujaama aia taga 1. novembril Autor: POSTIMEES/SCANPIX

Sellega aga kogu nõukogudeaegne omavoliline suvitusrajoon piirkonnast ei kao, sest hurtsikud asuvad erinevate omanike maa-alal. Nii saab vähemalt esialgu ka 20-pealine kitsekari, mida üks elanik peab, oma lennujaamatagust heinamaad edasi asustada.

Edaspidi jätkab lennujaam ruleerimisteede laiendamist ja perroonikohtade rajamist.

Järgmise etapi ehitustöödega alustatakse 2019. aastal.