On olnud aegu, mil mobiilsideoperaatorid on turuosade pärast suhteliselt veriselt võidelnud. Milline konkurentsiolukord Eestis ja Soomes praegu valitseb?

Soomes valitseb üsna karm konkurents, nagu ka Eestis. Mõlemas riigis on kolm osavat operaatorit, kes ei anna üksteisele põrmugi hingamisruumi.

Mis on selles konkurentsis Elisa trump?

Me püüame hoolitseda selle eest, et me mõistaks kogu aeg oma klientide muutuvaid vajadusi ning mis nende jaoks tõesti oluline on ja mille eest nad on valmis maksma. Seda me siis ka pakume nii kvaliteetselt kui suudame.

Suvel muutus Euroopa riikides arusaam mobiilsidest peaaegu tundmatuseni, kui jõustus Euroopa Komisjoni otsus kaotada rändlustasud. Ütlen peaaegu tundmatuseni, sest Eesti ja Soome operaatorid said siiski eriloa oma klientidelt välismaal andmeside kasutamise eest raha küsida. Kui kaua selline eriolukord veel kestab?

Aeg näitab. On väga hea, et Euroopas mõisteti, et Soomes ja Eestis on klientidele nii soodne kodumaine mobiilne andmeside, et siinsed andmesidekasutajad tarbivad kümme korda rohkem mobiilset internetti kui Euroopas keskmiselt.

Päris paljude tarbijate jaoks on olukord siiski selline, et rändlustasureformi algne idee – et poleks vaja mõelda, kas ja kui palju mobiilse andmeside kasutamine mujal Euroopas maksab – pole teoks saanud, vaid operaatorite kodulehtedelt vaatab vastu veel hullem andmesidepakettide rägastik. Kas Euroopa Komisjoni plaan rändlustasudest loobuda on vett vedama läinud?

Ma ei usu. Rändlustasud siiski langesid ka Eesti ja Soome klientide jaoks nii palju, et me täheldasime andmeside kasutuse mitmekordistumist kohe pärast reformi. See tõestab, et kliendid on tähele pannud, et hinnad on alanenud.

Oluline oleks muidugi ka see, et komisjon tegeleks edaspidi ka hulgihindadega. Me oleme sunnitud maksma oma välismaistele operaatoritest partneritele hulgihinda vastavalt meie klientide poolt välismaal kasutatud andmeside hulgale. Kui neil klientidel on koduriigis fikseeritud kuuhinnaga pakett ja hulgihinnad pole mõistlikud, võime me suurtesse raskustesse sattuda.

Mobiilset internetti kasutatakse Eestis ja Soomes eriti aktiivselt. Kas on olemas oht, et ühel hetkel lõpeb võrkude läbilaskevõime?

Ma olen optimistlik selle suhtes, et meie pidevad investeeringud ühelt poolt ning tehnoloogia areng teiselt poolt hoolitsevad selle eest, et kliendid ei pea muretsema võrkude ülekoormuse pärast.

Me lisame kogu aeg võrkude kapatsiteeti ning teadvustame, et klientide vajadused on tulevikus üha enam seotud ka virtuaalreaalsuse ning kõrgkvaliteetse liikuva pildiga.

Millal 5G-võrgud võiksid klientidele avaneda?

Me testime praegu aktiivselt 5G-tehnikat ning samuti nuputame välja ka seda, mis puhul kliendid 5G-võrgu suuremast sooritusvõimest tõesti kasu saavad. 4G-võrgu moderniseerimisega jõuame me juba kiirusteni 1Gb sekundis, nii et tehnoloogia viimiseks täiesti uude võrku peaks see pakkuma klientidele midagi nii olulist juurde, et nad on valmis selle eest rohkem maksma.

Mobiilsideoperaatorid on viimasel ajal üha enam meediamajade sarnaseks muutunud: Elisal on Elisa Raamat Eestis ja Elisa Kirja Soomes, pakutakse filmilaenutusteenust jne. Kui kaugele see areng võiks minna?

Ma ei usu, et Elisa saadaks korda midagi sellist nagu AT&T, mis ostis ära Time Warneri. Meie meedia- ja sisuloome strateegia on rohkem üles ehitatud koostööle teiste selle valdkonna ettevõtetega.

Nii et Elisa omatoodanguna valminud kodumaist põnevussarja pole lähiaastatel oodata?

Mitte kuigi tõenäoliselt. •