Mitte kunagi Soome presidendivalimiste ajaloos pole olnud olukorda, et veel enne esimest valimisvooru toetab ametisolevat presidenti kolmveerand hääleõiguslikest kodanikest. Mis selline asjade seis on tingitud?

Kõige olulisem põhjus on kahtlemata pingelisemaks muutunud rahvusvaheline olukord. Sellest johtuvalt toetavad inimesed ametisolevat presidenti, otsides temast teatud mõttes kaitset. Teine põhjus on see, et Sauli Niinistö on juba aastaid väga populaarne president olnud ning on rahva arvates välispoliitikaga väga hästi hakkama saanud.

Lisaks on ka tema eraelus positiivseid noote [Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio ootavad ühist last, kes peaks sündima just presidendivalimiste ajal või vahetult pärast neid -toim].

Sauli Niinistö paistab olevat harukordselt suur toetus ka nende erakondade toetajate hulgas, kes on üles seadnud oma kandidaadi.

Tõsi ta on. Kristlikud demokraadid koguni loobusid oma kandidaadi ülesseadmisest ja teatasid heaga, et toetavad Niinistöt.

Vägisi tekib mõte, et kas presidendivalimistes on sellises olukorras enam mingitki põnevust või kas neil on üldse mingit mõtet – demokraatias on need muidugi vaja maha pidada…

Valimisi peetakse muidugi ka muudel põhjustel kui see, et keegi peab valitud saama. Soome presidendivalimiste diskussioon keskendub traditsiooniliselt välis- ja turvalisuspoliitikale. Nii ka seekord, kusjuures esindatud on tavatult lai spekter erinevaid välis- ja turvalisuspoliitilisi seisukohti: üks kandidaat soovib, et Soome astuks NATO liikmeks, teine, et Soome astuks Euroopa Liidust välja...

Tänu kogu sellele kirevusele kujuneb diskussioon värvikaks ning sedakaudu saab välis- ja turvalisuspoliitika Soome elanikele paremini selgeks.

Keda te peate Sauli Niinistö suurimaks konkurendiks?

Ma arvan, et see on roheliste kandidaat Pekka Haavisto, kes eelmistel valimistel sai teises voorus 37 protsenti häältest. Usun, et tema tuleb nendel valimistel teiseks.

Kas nendel valimistel läheb üldse teist vooru vaja?

Ma pean seda ebatõenäoliseks. 2006. aastal, kui Tarja Halonen kandideeris teiseks ametiajaks, oli tema toetus enne valimisi 60 protsendi kanti ning siis tõesti läks teist vooru ikkagi vaja. Praegu aga on Sauli Niinistö toetus nii kõrge – ning see ei lange, vaid aina kasvab –, et pole kuigi tõenäoline, et teist valimisvooru vaja läheb.

Millised aruteluteemad on veel lisaks välis- ja turvalisuspoliitikale esile kerkinud?

Neid on palju erinevaid ja tihtipeale sellised, mis ei kuulu presidendi pädevusse – näiteks sotsiaal- ja tervishoiupoliitika. Muret on tuntud ka ühiskonna lõhestumise pärast ning ma usun, et sellest räägitakse päris palju, kuidas president võiks olla ühiskonda ühendav väärtusliider.

Aga igatahes võib vist üsna kindlalt öelda, et nendel valimistel midagi üllatavat ette ei tule?

Tõesti, kui tavaliselt on presidendivalimistel nähtud toetusprotsentide tugevat kõikumist, siis seekord pean ma seda väga ebatõenäoliseks, võttes arvesse, kui kõrge on Sauli Niinistö toetus ja kui kaua see on nii kõrgel püsinud. •