Soome presidendikandidaat: Niinistö toetus on iseloomulik Põhja-Koreale ({{commentsTotal}})

Roheliste esindajana Soome presidendivalimistel kandideeriv Pekka Haavisto peab ametisoleva presidendi toetust põhjakorealikult suureks ning märgib, et paljudel vanema põlve poliitikutel kummitab meeles 1973. aasta, mil Urho Kekkonen eriseadusega presidendiks kinnitati.

Mainisite septembri lõpus, et küll see ametisoleva presidendi toetus varsti kahanema hakkab, aga pärast seda avaldatud uuringu kohaselt oli Niinistö toetus hoopis tõusnud. Millal see nüüd siis kukkuma hakkab?

Ma usun, et kandidaatide valimistööl on selles suhtes tähtis roll. Ise olen valimiskampaania raames ringi sõitnud juba suvest saadik, aga minu jaoks on olnud üllatav, et osa kandidaatidest ei ole veel „kohtadel“ inimestega kohtumas. Kogu kampaania on käivitunud üsna hilja.

Aga ma usun, et see [ametisoleva presidendi toetus] kahaneb nendest Põhja-Koreale iseloomulikest arvudest jaanuari jooksul [presidendivalimiste esimene voor peetakse Soomes 28. jaanuaril -toim].

Olukord on täiesti tavatu. Kuidas see teie hinnangul valimisi tervikuna mõjutab?

Kindlasti muudab see hääletajaid passiivsemaks. On neid, kes tulevad ja ütlevad, et nad lugesid lehest, et kõik on justkui juba ära otsustatud ja valimised on juba läbi. Osa lehtedest ja meediaväljaannetest laulab sedasama laulu. Kandidaadid muidugi püüavad oma mõtteid ja alternatiive esile tuua ja ma peangi Soome demokraatia seisukohalt väga oluliseks, et valimised peetakse korralikult, koos korralike kampaaniate ja debattidega.

Eks mõnelgi on veel meeles, kuidas Urho Kekkonen 1973. aastal eriseadusega presidendiks määrati – siis ei debateeritud ning paljud vanemad poliitikud on seda meelt, et see oli nende elu halvim otsus.

Esindate rohelisi, kelle jaoks välis- ja turvalisuspoliitika ei ole olnud need kõige omamad teemad – aga samas räägite aktiivselt mõlemal teemal kaasa. Kas ajad on muutunud?

Ajad on muutunud mitmel moel. Esiteks on keskkonnaturvalisusel, keskkonnapõgenikel ja kliimamuutusel ka turvalisuspoliitiline mõju. Teiseks on konfliktid ja sõjad maailmas tekitanud põgenike laine. Rohelised on alati toetanud rahumeelseid lahendusi ning rääkinud Soomest kui rahuvahendamise suurriigist.

Kolmas tegur on siseriiklik vaimne kliima: Soomes on palju vaenukõnet, sõimu, teiste mahategemist. Need küsimused erutavad paljusid – et kuidas teha nii, Soome ühiskond oleks ühtne ja kuidas me saaksime kõiki väärikalt koheldud.

Kui mõelda presidendivalimiste teemade peale, siis kas nende hulgast on teie hinnangul mõni teema puudu?

Päris palju on räägitud Soome turvalisuspoliitilistest valikutest – NATO või mitte – ning uutest arengutest Euroopas, uuest põhjamaisusest ja intensiivsest koostööst Rootsiga. Need on kõik head teemad. Aga võib-olla on liiga vähe räägitud Soome rahvusvahelisest rollist: kas me võiksime aidata Venemaad ja Ukrainat Minski lepingu kohase lahenduse leidmisel; kas me võiksime teha midagi põgenikevoo takistamiseks; Süüria, Iraak, Jeemen – minu arust võiksime me rohkem rääkida sellest, mida Soome ja Euroopa Liit võivad selles piirkonnas ära teha.

Kas te usute, et nendel presidendivalimistel läheb vaja ka teist valimisvooru?

No seda vähemalt peaks vaja minema ja ma ise kavatsen teha kõik selle heaks, et nii ka läheks.

Kui teil sel korral ei õnnestu valimisi võita, kas te kavatsete kuue aasta pärast uuesti kandideerida?

Keegi ei tohiks olla n-ö igavene kandidaat. Mu enda töö on jagunenud vahelduvalt Soome parlamendi ning Euroopa Liidu ja ÜRO ülesannete vahel. Raske öelda, mida tulevik toob. Püüame nüüd esialgu nende valimistega hakkama saada. •



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: