Investeerimiseksperdid ulmekasumist: krüptorahaäris võib liikuda suuri summasid
Tõukuvalt Eesti ettevõtte Ixellion OÜ mullusest hiigelkasumist uuris ERR pankadelt ja järelevalveasutustelt, kas kümnete miljonite eurode kontodel liikumisega kaasneb ka kõrgendatud tähelepanu, ning investeerimisasjatundjatelt, kas selliste summade teenimine on Eestis reaalne. Pangad ei soovi üksikasjalikke meetmeid avaldada, investeerimisvaldkonna tundjate sõnul võivad aga krüptorahaäris väga suured summad liikuda.
Eesti e-residendi Antonio Sedino osaühingu Ixellion mulluse majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte üle 500 miljoni euro kasumit, ehkki käive oli samal ajal 63 650 eurot. Sedino enda sõnul plaanib Ixellion alustada Eestis muu hulgas krüptoraha kaevandamist.
Varade juhtimise ja finantsnõustamise ettevõtte Zenith Family Office juhatuse liige Kristel Meos vastas ERRi küsimusele, kui tavaline või usutav on selline kasumisumma Eestis tegutseva ettevõtte puhul ja kas tegu võib olla hoopis mingi petuskeemiga, et krüptoraha ja nende kaevandamiste teema on ülemaailmselt väga kuumaks läinud.
"Kasvunumbrid ja summad võivad olla väga suured. Sellest otsitakse uut suurt maailma muutvat võimalust. Samas regulaatorid ja paljud finantsistid hoiatavad kaasnevate riskide eest," tõdes ta, viidates näiteks Financial Timesis hiljuti avaldatud loole, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) hoiatas investoreid virtuaalrahaga (ICO) seonduvate riskide eest.
Muu hulgas tõi ESMA välja, et ICO-dega kaasneb pettuste ja illegaalse tegevuse nagu rahapesu oht.
Meos rõhutas, et ta ei ole krüptoraha valdkonna spetsialist, kuid usub, et selles valdkonnas tuleb mingil ajal läbimurre.
"Aga kes on võitjad ja kes kaotajad, ei oska arvata, samuti nagu internetiettevõtete ajastu alguses oli nende suur buum. Oli näha, et valdkonnas toimuvad muudatused. Nüüd hiljem näeme nende mõju ja on selgunud ka vähesed võitjad," lausus ta.
Superia partner, investeerimispankur Henrik Igasta ütles samuti, et ei ole konkreetselt Ixellioni ega Sedino tegevusega kursis, aga põhimõtteliselt ei oleks poole miljardi euro suurune kasuminumber jahmatav ega võimatu.
"Ega midagi ju välistada ei saa," tõdes ta ja selgitas, et kui see ettevõte oleks olnud mingis krüptorahaäris sees, siis ei saa välistada, et ta tõesti tohutut kasumit teeniks.
Samas ütles ka Igasta, et Ixellioni puhul võib olla tegu ükskõik millega ja täpsemaid asjaolusid ta kommenteerida ei oska.
Pangad jäävad kontrollmeetmetest rääkides kidakeelseks
Eesti seadused näevad ette, et kui inimene asutab Eestis osaühingu, tuleb tal sellele avada ka pangakonto, kuhu kantakse ettevõtte osakapital. See tähendab, et ka Ixellionil peab olema arve mõnes siinses pangas.
Pangad pööravad suurte summade liikumisele tähelepanu, kuid konkreetsete klientide kohta nad infot ei anna ega soovi ka rahapesu tõkestamise täpsemaid meetmeid avaldada.
LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul ütles ERRile, et lisaks tavapärastele hoolsusmeetmetele rakendavad pangad ka tugevdatud hoolsusmeetmeid ja vajadusel raporteerivad kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest rahapesu andmebüroole. Tema sõnul monitooritakse kõiki kliente, kuid milliseid hoolsusmeetmeid kasutatakse, sõltub sellest, kui riskantseks klienti on hinnatud.
"Muu hulgas arvestatakse riskisegmenti mõjutavaks kriteeriumiks ka isiku residentsus. E-residendid on kokkuvõttes ikkagi mingi konkreetse riigi residendid ja vastava riigi residentsus mõjutab ka kliendi riskihinnangut," vastas Paul küsimusele, kas järelevalveprotseduurid on e-residentide puhul teistsugused.
Kahtlastest klientidest teavitab pank rahapesu andmebürood
Swedbankist öeldi ERRile, et pank peab vastavalt Eesti ja rahvusvahelisele regulatsioonile oma klienti tundma ehk teadma, kes on kliendi tegelikud kasusaajad ning peamised koostööpartnerid, mis on tema tegevusala ja kas kliendi tegevus on vastavuses tema profiiliga.
"Panga kohustus on muu hulgas jälgida ka ärisuhte ajal teostatud tehinguid, lähtudes sealjuures riskipõhise lähenemise printsiibist. Suurem summa ning ebahariliku iseloomuga tehing on riski tõstvateks faktoriteks, millest tulenevalt teostab pank täiendavat kontrolli, et hinnata, kas tehingud on kooskõlas kliendi profiiliga ja arusaadavad või mitte," selgitas panga pressiesindaja Maare Uus.
Kui seire käigus selgub, et kliendi tegevus on kahtlane või ei vasta tavapärasele majandustegevusele, siis on pank kohustatud sellest teavitama rahapesu andmebürood.
E-residentide puhul rakendatakse Uusi sõnul tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida Eesti kodanike puhul lastakse käiku ainult juhul, kui ilmneb mingeid teisi riski suurendavaid asjaolusid.
Finantsinspektsiooni huviorbiidis Ixellion oma hiigelkasumiga ei ole, sest nemad uurivad ainult finantsteenuseid osutavaid ettevõtteid. Ka politsei juures tegutsev rahapesu andmebüroo, mis kontrollib teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, ütles ERRile, et neile pole Sedino kohta keegi avaldust teinud, mistõttu ei ole neil olnud põhjust asja uurida.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse programmi raames kavatsetakse iga aasta 1. detsembri paiku hakata tegema ülevaadet, kuidas Eestisse e-residentsuse raha tuleb ja mis päritolu see on. Ixellioni omaniku kohta ei osanud EAS öelda muud, kui et ta on Eesti e-resident alates 2015. aastast.
E-residendid on aegade jooksul asutanud kokku üle 2700 äriühingu
Rainer Laurits maksuametist ütles, et Eestil on e-residente kokku veidi üle 25 000 ning pärast e-residendiks saamist on asutatud 2735 äriühingut.
Käibemaksukohustuslaseks on ennast registreerinud 1085 uut ettevõtet. 2015. aastast kuni tänavu novembrini on need äriühingud tasunud tööjõumakse 2,5 miljonit eurot, mille hulka kuulub sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispensioni makse ja kinnipeetud tulumaks.
E-residentidest 600 füüsilisele isikule on tehtud palgaväljamakseid, mille pealt on makse tasutud 4,8 miljonit eurot.
Ettevõtteid, kus juhatuse liikmeteks on 100 protsenti e-residendid, on 3655, kuid nende hulgas on ka varasemalt loodud ettevõtted.
"Kuna alustavate ettevõtete puhul on tavapärane, et tehakse suuremaid investeeringuid - põhivara, kinnisvara ja muu sellise soetamine -, ning osa ettevõtteid on ekspordile suunatud, siis on neil tekkinud ka käibemaksu enammakseid, mille on riik neile tagastanud. Seetõttu on e-residentide poolt loodud äriühingute tasutud maksude saldo koos käibemaksu tagastusega praegu negatiivne," selgitas Laurits.
Ixellioni omanik: krüptoraha on vaid üks pool äriplaanist
Pärast uudise ilmumist saatis Antonio Sedino ERRile täpsustuse, kus rõhutas, et Ixellioni plaane kirjeldades ei tasu keskenduda üksnes krüptoraha tootmise kavatsusele, vaid pöörata tähelepanu ka unikaalsele mullavaba taimekasvatuse poolele.
Sedino märkis, et ettevõtte pikaajalised finantsinvesteeringud on 481,6 miljonit eurot ja ärikasum 492,7 miljonit eurot. Lisaks tõi ta välja, et selle kasumi näol ei ole tegemist reaalse rahaga.
"Meie Eesti maksude nõustaja Grant Thornton teavitas meid, et kõik osakud, mis oleme otsustanud Ixellion OÜsse üle kanda, peavad olema näidatud ka bilansis nende nominaalvääruses, sest meid teavitati, et nii näeb ette Eesti seadus, ning isegi kui need on üle antud tasuta, nagu meie seda tegime, kajastuvad nad ettevõtte kasumina," selgitas Eesti e-resident, kuidas muljetavaldavalt suur kasuminumber aastaaruandesse tekkis.
Ta lisas, et Briti äriühingute aktsionäridena on nad otsustanud kanda oma aktsiad üle Ixellion OÜ-le, et arendada oma tehnoloogiaettevõtte projekti, sest neile tundub Eesti süsteem sobivana.
Ixellion alustas Sedino sõnul ettevõtte ülesehitamist Eestis sel aastal ning tahab nüüd siin investeerimist alustada.
"Me ei tegele rahapööritamisega, vaid arendame tehnoloogiat," tõdes Sedino.
Toimetaja: Karin Koppel