"Pealtnägija": ehitajate sõnul pettis Vaarmann PRIA kõrval ka neid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Endine Keskerakonna poliitik ja riigikogu liige Urbo Vaarmann tegi eurotoetuse pettuse kõrval väidetavalt külma ka oma ehitajatele objektil, mille jaoks ta toetusi välja pettis. Ka PRIA pole tagasi saanud 95 000 eurot, mis Vaarmanni firma neilt välja pettis ja nõue anti kohtutäituri kätte.

Urbo Vaarmann on endine Keskerakonna liige, kes pääses 2013. aastal kaheks aastaks riigikokku, kuid lahkus sealt, sest jäi süüdi eurotoetuste väljapetmises. Sellel, juba kaks aastat tagasi lahendi saanud juhtumil on n-ö veealune osa, millest üldsus seni kuulnud pole, vahendas "Pealtnägija".

Vaarmann, kes "Pealtnägija" andmetel toimetab viimasel ajal Venemaal, loobus kaamera ees esinemisest, aga saatis kirjalikud vastused, kus kinnitab jätkuvalt, et pole toime pannud mingit kuritegu, tema vastu esitatud nõuded on spekulatiivsed, kogu afäär on poliitiline ärapanemine ja "Pealtnägija" lugu järjekordne meediapeks.

Kogu lugu hakkas veerema juba 2010. aastal, kui Urbo Vaarmann koos oma abikaasaga otsis võimalusi, kuidas teha korda Tormas asuv moonakatemaja. Selleks taotlesid nad raha ka PRIA-st.

Plaan oli ehitada Jõgevamaale seminaride ja ürituste läbiviimiseks mõeldud puhkemaja. Asi tundus seda perspektiivikam, et PRIA pakkus selleks toetust.

Tagantjärele selgus aga, et Vaarmann omastas tegelikult eurotoetusest suure osa. Rakendatud skeem on keeruline, kuid 14 kohtutoimikus kirja pandut kokku võttes võib öelda, et läbi kolme ettevõtte bluffis toona Tartu volikogusse kuulunud Vaarmann koos sõbra ja koostööpartneri Oleg Kuzminiga maja ehitusmaksumuse pea kahekordseks.

Prokurör Marge Püssi sõnul näidati tööde maksumuseks 600 000 eurot. PRIA nõuniku Rando Undruse sõnul nimetatakse PRIA-s sellist skeemi klassikaliselt hindade paisutamiseks, mille eesmärk on pääseda omaosalusest ja ehitada kõik PRIA rahaga.

Nn klassikalise toetuspettuse idee põhineb sellel, et arendaja ise peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest ja teise poole hüvitab PRIA. Kavalpead kasvatavad aga fiktiivselt paberil maksumuse nii suureks, et PRIA 50 protsenti katab kõik kulud ehk abi taotleja saab objekti kätte sisuliselt sentigi maksmata.

Nii näidatigi keerulise alltöövõtu ja firmadevaheliste tehingute ahela lõpuks, kus enamik firmasid oli tegelikult seotud samade isikutega, Torma moonakatemaja hinnaks paberil 600 000, aga tegelikult oli see 300 000 eurot.

Alltöövõtjate ahela lõpus hakkas 2011. aasta juunis maja ehitama Bau Ehitus. Objekti juhtis isiklikult firma üks omanikest Boris Rjabkov.

Ehitaja pöördus PRIA-sse

Visioonid oli suurejoonelised ja Vaarmann rääkis kogu Torma mõisakompleksi korrastamisest. Samal ajal tal endal tegelikult raha polnud ja PRIA-le omaosaluse näitamiseks vajaliku summa laenas kokku ajutiselt.

"Kõigepealt Urbo Vaarmanni elukaaslane laenas 100 000, siis lühikese aja jooksul seda 100 000 keerutati erinevate firmade vahel, sealhulgas nii Vaarmannile kuuluva firma kui ka Kuzminile kuuluva firma vahel, aga seal oli teisi firmasid veel. Nii kui see raha ringitamine oli lõppenud, tagastati see laen, järgmisel päeval juba," selgitas Püss.

Näidanud, nagu oleks ta juba kulutanud ehitusele 200 000, maksis PRIA novembris 2011 Vaarmannile välja esimese, 95 000 euro suuruse toetuse.

Ehitajatele jõudis sellest aga pisku. Rjabkovi sõnul kandis hoopis tema objektil paljud kulud.

"Töötasu ja transport - see oli minu kulud. Mina maksin töömehele miinimumpalka ja ütlesin, et tuleb PRIA raha, siis tuleb preemia. /.../ Kõik ootasid PRIA raha, kõik ootasid preemiat. /.../ Ja siis kuskil sügisel oli juba 100 protsenti kahtlus, et /.../ kõik läheb väga halvasti," rääkis Rjabkov.

Olukord ehitusplatsil läks nii kriitiliseks ja vaidlused Vaarmanniga nii tuliseks, et Rjabkov pöördus viimases hädas 2012. aasta aprillis PRIA-sse, kus parasjagu kaaluti järgmise osamakse ehk üle 60 000 euro kandmist Vaarmanni firmale.

"Me muutusime ettevaatlikuks, hakkasime asja uurima ja reaalselt me seda teist makset maksesse ei lasknud," kinnitas Undrus.

Vaarmanni toimetamised eurorahaga jäid silma politseile

Keskkriminaalpolitsei uuris eraldiseisvalt samal ajal Tartust pärit rahvusvahelise küberkelmi Vladimir Tšaštšini tegemisi ja sattus vihjete otsa, et Vaarmann aitas kohalikus volikogus läbi suruda Tšaštšinile vajaliku detailplaneeringu ja vastutasuks toetas IT-ärimees tema valimiskampaaniat.

Tšaštšin jäi küll süüdi rahvusvahelises kelmuses ja anti välja USA-le, aga Vaarmanniga seotud episoodides esialgu seaduserikkumist ei leitud. Küll aga jäid kriminaalpolitseinikele silma Lõuna-Eesti poliitiku imelikud toimetamised eurorahaga.

"Tuli välja ka see, et ta on PRIA-le soodustuse saamiseks esitanud fiktiivseid dokumente," märkis Püss.

Politsei pidas 2012. aasta mais Vaarmanni kahtlustatavana kinni. Kuzmini ja Vaarmanni pered pöörasid seepeale omavahel tülli.

Uurimise ajal sai Vaarmann Aadu Musta asendusliikmena riigikogusse, aga temalt võeti saadikupuutumatus ja ta mõisteti 2015. aastal süüdi.

Vaarmann võttis kokkuleppega süü omaks, sai kaks ja pool aastat tingimisi ning pidi hüvitama 30 000 eurot. Oleg Kuzmini osas asi lõpetati, sest süü polnud suur ja mehe tervis oli halb. Vaarmann ise raius aga lõpuni, et tegu on politsei võimuliialduse ja poliitilise tellimusega.

PRIA ametnik püüdis raha eraldamist kiirendada

Uurimise kestel tuli aga ilmsiks PRIA jaoks piinlik seik. Nimelt sattus süüpinki ka nende enda ametnik, spetsialist Ülle, kes on Vaarmanni ammune tuttav.

Ülle küll ise Vaarmanni toetusega kokku ei puutunud, sest seda menetles teine osakond, kuid ta küsis poliitiku soovil oma kolleegidelt selle kohta infot ja püüdis raha eraldamist kiirendada.

"Ta palus oma tuttaval PRIA ametnikul uurida PRIA-st asjaolusid, mida tegelikult oleks võinud ametlikult ka ise küsida. Ja siis see meie majas töötav ametnik aitas sellele kaasa, leides neid inimesi, kelle poole pöörduda ja küsida, millal väljamaksed tulevad ja kaua see aega võtab," selgitas Undrus.

Ehkki tuttava ametniku tegevus ei aidanud justkui euroraha lihtsamini kätte saada, korraldas Vaarmann talle siiski Torma moonakatemajas sünnipäevapeo, kuhu poliitik ise organiseeris kõik, alates saunast ja rosoljest kuni alkoholini.

Ametnik sai aru, et libastus ning kahetses ja maksis 700 eurot. Asi tema suhtes lõpetati oportuniteediga ja ta jätkab tööd PRIA-s.

Ohvriks langesid ka ehitajad

Vaarmanni pettuse ohver ei olnud ainult PRIA. Ekspoliitik pettis ka ehitajaid.

Kui "Pealtnägija" teemat uuris, tulid esile erinevate ettevõtete omanikud, kes teostasid moonakatemaja ehitusel töid alates akendest ja lõpetades haljastusega. Alltöövõtjate väitel ehitati uhke maja tegelikult valmis nende rahaga, mida ekspoliitik lõpuks ei hüvitanudki. Kokku on erinevate ettevõtete nõue ligi 200 000 eurot.

Andrei Dmitruki haljastusfirma Liivimaa Ehitus OÜ sai 24 000 enda sõnul kätte 6000 ehk saamata jäi 18 000 eurot.

Erik Mägi ettevõtte Näpi Puit OÜ tehtud aknad ja uksed on täna majal ees, kuid tema sõnul saamata 5000 eurot.

Uurimise ajal salaja salvestatud kõnest selgus, et Vaarmann oli jännis isegi oma raamatupidajale tasumisega.

Ettevõtjad ei looda enam raha tagasi saada.

Kõige suurema kahju kandis Torma objektil enamuse töid teinud Rjabkovi ettevõte Bau Ehitus.

See tähendab, et mees, kes ehitas reaalselt valmis moonakatemaja, lükkas käima PRIA menetluse, mille tulemusel Vaarmannile rohkem raha välja ei makstud, ning andis olulisi ütlusi kriminaalasjas, jäi oma 135 000 eurost lihtsalt ilma ja pidi lõpuks maha müüma ka oma isikliku korteri.

"Antud juhul oli ju pettuses PRIA - PRIA viidi pettusesse ja PRIA eraldas raha. Need ülejäänud vaidlused, lepingulised vaidlused, on põhiliselt tsiviilkorras lahendatavad vaidlused," selgitas prokurör Marge Püss.

Ehitusfirma kaotas kohtus, oma raha ootab tagasi ka PRIA

Rjabkov proovis algatada uue kriminaalasja, aga see aegus enne, kui uurija jõudis tegutsema hakata, sest pettusest on möödas rohkem kui viis aastat.

Tsiviilkohus mõistis tagaselja võla välja firmalt, kellega Rjabkov lepingu sõlmis, kuid ettevõte lasti rahvakeeli öeldes kotti.

Siis pöördus Rjabkov tsiviilkohtusse otse Vaarmanni ja Kuzmini vastu, kuid sai ka seal esimeses astmes kaotuse, mis tähendab, et niigi vastu pükse saanud mees peab hüvitama vastaspoole õigusabikulud.

"Kohtu jaoks ei olnud tõendatud, et Kuzmin ja Vaarmann oleks tahtnud Bau Ehitusele kahju tekitada. Lepingu sõlmimise ajal oli Sinilebo maksevõimeline ja ei ole tõendatud, et Oleg Kuzmin oleks tahtnud või tal oleks olnud eesmärk jätta see raha maksmata. Ja Urbo Vaarmanni puhul ei olnud üldse tõendatud, et tema oleks osundanud, et sõlmime hagejaga lepingu või vahendanud lepingu sõlmimist," selgitas Tartu maakohtu kohtunik Gerty Pau.

See tähendab, et Rjabkovile sai saatuslikuks see, et ta oli firmadeahela lõpus, kus tema otsene peatöövõtja oli firma, mille nimi on nüüd Sinilebo. Kuigi objektil ajas asju Vaarmann, siis juriidiliselt ei vastuta ekspoliitik või tema partner eraisikuna firmade võlgade eest.

Samas on Rjabkoviga lepingu sõlminud firma vahepeal nime vahetanud ja kustutatud, mistõttu pole kohtu soovitus minna sealt oma raha küsima, Rjabkovi sõnul väärt isegi paberit, millele see kirjutati. Seetõttu läks mees ikkagi edasi ringkonnakohtusse Vaarmanni vastu.

Oma 95 000 eurot Euroopa maksumaksja raha ootab juba aastaid tagasi ka PRIA. Kuna Vaarmanni firma seda vabatahtlikult ei tagastanud, anti nõue kohtutäituri kätte.

Oma kirjalikes vastustes kordab Vaarmann jätkuvalt, et tegu polnud pettusega, vaid ebaõnnestunud projektiga. Ta väidab, et ei suhelnud otse ehitajatega, nimetab nende nõudeid spekulatiivseteks ja süüdistab hoopis neid töö pooleli jätmises.

PRIA jaoks oli aga see juhtum üks viimaseid, mille põhjal otsustati, et sellist toetust enam ei jagata, sest puhkemajadega oli palju sarnast jama ja kuritarvitusi.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: