"Ikka ja jälle tõstatub 10 miljoni euro kaitsevaldkonna lisainvesteeringute teema. Koalitsioon on kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse lisainvesteeringuteks 20 miljonit eurot. Nii on minu teada ka koalitsioonilepingus kirjas. IRL on mingil põhjusel otsustanud sellest kokkuleppest taganeda. See on halb," kirjutas Hanso sotsiaalmeedias.

Hanso sõnul riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud.

Hanso ütles, et riigikaitse rahastamise stabiilsus ja nende vahendite eemalhoidmine poliitilisest päevapoliitikast on ülimalt oluline. "Miks ikkagi IRL'i juhitud Rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis? Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt," rääkis Hanso.

"Mul on seda sammu riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta. Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud," sõnas Hanso.

Teisipäeval esitasid kaks opositsioonierakonda selles küsimuses peaminister Jüri Ratasele arupärimise. Hanso lubas arupärimist toetada.

Tsahkna: see saadab ohtliku sõnumi

Endine kaitseminister ja IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna kritiseeris kolmapäeval riigieelarve teisel lugemisel riigikogu ees samuti endise koduerakonna ümber käimist kaitseinvesteeringutega.

"See, et eelarve tasakaalu või tulude vähendamise tuules on esimest korda võetud katteallikana kasutusele juba kokkulepitud kaitsekulud. Sellist asja ei ole olnud minu mälu järgi Eesti Vabariigis varem mitte kunagi. Mitte kunagi ei ole poliitiliselt mindud just nimelt kaitse-eelarve kallale selle jaoks, et täita oma muid lubadusi, mis on võib-olla enne Riigikogu valimisi magusamad kui abstraktne kaitse," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul saadetakse niimoodi välja märgiliselt ohtlik sõnum. "Me anname poliitilise sõnumi, et riigikaitse on nüüd samamoodi nendes päevapoliitilistes tõmbetuultes. See on ka väga ohtlik rahvusvahelisel tasemel sõnumi andmiseks, sest alates eelmise aasta novembrist on ka rahvusvahelisel tasemel meie liitlastele öeldud, et jah, me panustame iseseisvasse kaitsevõimesse. Teie poisid on siin, aga meie varume oma jõudusid ja oma võimekust selle jaoks, et koos seista vajadusel mitte ainult Eesti kaitsmisel, vaid ka NATO ja kogu lääne tsivilisatsiooni idapiiri kaitsmisel," rääkis Tsahkna.

Reformierakonna fraktsiooni saadiku Ants Laaneotsa sõnul on arusaamatu, miks kärbib valitsus Eesti kaitsevõimet halvenenud julgeoleku ning paranenud majanduskeskkonna oludes.

"Kaitseministeerium pole põhjendanud, miks vähendatakse kaitsekulu protsenti SKPst hoolimata paranenud eelarvevõimalustest ning mispärast ei suunata seda konkreetset kümmet miljonit eelarve teistele artiklitele. Näiteks oleks lisarahastust vaja kaitseväe 2. brigaadile hädavajaliku infrastruktuuri ehitamiseks Lõuna-Eestis või käimasolevasse iseliikuvate suurtükkide hankesse, mis võimaldaks saada raskerelvade komplekti kogu suurtüki üksusele," lisas Laaneots.

Tõniste: kaitsekulutusi ei vähendata

Rahandusminister Toomas Tõniste on öelnud, et kaitseinvesteeringute programm kasvab 60 miljonit, mitte ei kahane.

"Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata 3 aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus. Muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast," rääkis Tõniste.

"Seega lükkan kategooriliselt ümber väärinfo info, justkui kaitsekulutusi vähendataks 10 miljoni euro võrra," lõpetas Tõniste.