Reformierakonna ja EKRE liikmetest arupärijad soovisid saada vastused mitmele küsimusele, mis on seotud kaitsekulutustega halvenenud julgeolekuolukorras ning paranenud majanduskeskkonna oludes.

Ratase sõnul valitsus ei kärbi ega ei ole kärpinud Eesti kaitsevõimet. "Vastupidi, me võime öelda, et Eesti on käesoleva aasta kaitse-eelarve osas teinud kõigi aegade suurima kaitse-eelarve – loomulikult tänu riigikogule ja teie vastu võetud eelarvele –, kus esimest korda on kaitse-eelarve 524 miljonit ja ta ületab ka esmakordselt poole miljardi euro piiri," ütles peaminister.

Ratas märkis, et valitsuse eesmärk on igakülgselt aidata kaasa Eesti kaitsevõime tugevdamisele, selle jätkusuutlikkusele. Kaitse-eelarve koosneb kolmest komponendist. Nendest esimene on iseseisva kaitsevõime arendamine ehk riigikaitse arengukava elluviimine, selleks kasutame 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis tänavu tähendab 490 miljonit eurot. Teiseks, investeeringud liitlaste tarbeks rajatavasse taristusse on tänavu 18 miljonit eurot ja liitlaste vastuvõtmisega seotud jooksvad kulud on tänavu kuus miljonit eurot.

Reformierakondlane Ants Laaneots heitis Ratasele ette ka käesoleva aasta kaitse-eelarve vähendamist 10 miljoni euro võrra.

Ratas selgitas, et valitsus on loonud eraldi kaitseinvesteeringute programmi, mille suurus aastatel 2018–2020 on kokku 60 miljonit eurot ning et selle aasta eelarves tähendab see 10 miljonit eurot.

"Seoses üleminekuga tekkepõhisele riigi eelarvele tekkis 2017. aasta lõpus laiem küsimus, kui suured on kaitseinvesteeringute programmi väljamaksed aastatel 2018 ja 2019," ütles Ratas. "Kuna püstitatud küsimused takistasid lõpuks tervet riigieelarve menetlust, siis tegi valitsus eelmise aasta lõpus, 7. detsembril kaitseinvesteeringute programmiga seoses põhimõttelise otsuse. Me otsustasime, et vajadusel eraldame 2018. aastal Kaitseministeeriumile laskemoona soetamiseks Rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste vahendite reservist 10 miljonit lisaeurot," märkis peaminister.

Ta kinnitas, et sellisel juhul, kui vastavad hanked ja nende protsessid toimuvad oodatust kiiremini ja nende edenemisel on võimalik meie kaitsetegevusse panustada, juba sellel aastal, lisataks sellele 10 miljonile veel kümmekond miljonit.
"Niisiis, me ei saa rääkida valitsuse otsusest kaitse-eelarvet kärpida, sest kaitse-eelarve osakaal sisemajanduse kogutoodangust on jätkuvalt üle 2 protsendi," ütles peaminister.