Pereõed loodavad riikliku rahastamise laienemist enamatele vaktsiinidele ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Uuel aastal hakkavad kehtima muudatused immuniseerimiskavas, mille kohaselt hakkab riik rahastama noorte tütarlaste vaktsineerimist papilloomviiruse vastu, mis on tihti emakakaelavähi üheks põhjuseks. Pereõdede sõnul on haigusi, mis peaks nii-öelda riiklikus vaktsineerimiskalendris olema, tegelikult rohkemgi.

Tartu ülikooli peremeditsiini dotsendi, perearst Marje Oona sõnul võib eestlaste hoiakuid vaktsineerimise suhtes pidada valdavalt positiivseks. Sel sügisel on näiteks gripi vastu vaktsineerimise aktiivsus tunduvalt suurem kui möödunud aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on võib-olla selles mõttes huvitav fenomen, et kui vaktsiin on otsas, siis see tundub inimestele veel parem, kui see muidu oleks. See omakorda suurendab vaktsineerimishuvi," kinnitas Oona.

Gripivaktsiin on aga üks neist, mille eest inimene ise tasuma peab.

Haigusi, mille vastu vaktsineerimist riiklikult ei toetata, aga mis mõnele sihtgrupile, näiteks krooniliselt haigetele lastele hädavajalikud on, on veelgi.

"Enamuse krooniliste haiguste puhul tuleks lisaks tavapärastele vaktsiinidele vaktsineerida lapsi pneumokok-infektsiooni ja gripi vastu. Ja murekohaks on kindlasti see, et need mõlemad vaktsiinid ei ole riiklikult rahastatud, neid vaktsiine peab lapsevanem ise ostma ja sageli just lapsevanemate kasinate võimaluste tõttu jäävad need vaktsiinid tegemata," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku infektsionist Eda Tamm.

Nn kalendrivaktsiinide hulgas ei ole Eestis ka tuulerõugevaktsiini, mis mujal Euroopas suures osas riigi poolt rahastatud on.

Pereõed loodavad, et ka nende haiguste vaktsiinid riiklikult rahastatud vaktsiinide hulka jõuavad.

"Kindlasti nad võiksid seal olla, aga ma usun, et kergem on meil minna üks samm korraga. Me peame ka prioritiseerima ja need vaktsiinid on seal järjekorra eesotsas, nii et kui HPV saab kalendrisse pandud ja riigi poolt on otsused tehtud, siis need on ilmselt, mis järgmisena sinna kalendrisse lähevad," rääkis Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Riik hakkab HPV ehk emakaelavähki tekitava viiruse vastu vaktsineerimist toetama alates tulevast aastast. Vaktsineerima hakatakse 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14aastaseid tütarlapsi. Vaktsiinide hankimiseks on riik ette näinud umbes miljon eurot.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: