Tartu ülikooli peremeditsiini dotsendi, perearst Marje Oona sõnul võib eestlaste hoiakuid vaktsineerimise suhtes pidada valdavalt positiivseks. Sel sügisel on näiteks gripi vastu vaktsineerimise aktiivsus tunduvalt suurem kui möödunud aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on võib-olla selles mõttes huvitav fenomen, et kui vaktsiin on otsas, siis see tundub inimestele veel parem, kui see muidu oleks. See omakorda suurendab vaktsineerimishuvi," kinnitas Oona.

Gripivaktsiin on aga üks neist, mille eest inimene ise tasuma peab.

Haigusi, mille vastu vaktsineerimist riiklikult ei toetata, aga mis mõnele sihtgrupile, näiteks krooniliselt haigetele lastele hädavajalikud on, on veelgi.

"Enamuse krooniliste haiguste puhul tuleks lisaks tavapärastele vaktsiinidele vaktsineerida lapsi pneumokok-infektsiooni ja gripi vastu. Ja murekohaks on kindlasti see, et need mõlemad vaktsiinid ei ole riiklikult rahastatud, neid vaktsiine peab lapsevanem ise ostma ja sageli just lapsevanemate kasinate võimaluste tõttu jäävad need vaktsiinid tegemata," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku infektsionist Eda Tamm.

Nn kalendrivaktsiinide hulgas ei ole Eestis ka tuulerõugevaktsiini, mis mujal Euroopas suures osas riigi poolt rahastatud on.

Pereõed loodavad, et ka nende haiguste vaktsiinid riiklikult rahastatud vaktsiinide hulka jõuavad.

"Kindlasti nad võiksid seal olla, aga ma usun, et kergem on meil minna üks samm korraga. Me peame ka prioritiseerima ja need vaktsiinid on seal järjekorra eesotsas, nii et kui HPV saab kalendrisse pandud ja riigi poolt on otsused tehtud, siis need on ilmselt, mis järgmisena sinna kalendrisse lähevad," rääkis Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Riik hakkab HPV ehk emakaelavähki tekitava viiruse vastu vaktsineerimist toetama alates tulevast aastast. Vaktsineerima hakatakse 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14aastaseid tütarlapsi. Vaktsiinide hankimiseks on riik ette näinud umbes miljon eurot.