Arstid paluvad lisada pneumokoki vaktsiini riiklikku kavasse
Eesti kõrva-nina-kurguarstide ning pea- ja kaelakirurgide selts teeb pöördumises sotsiaalministeeriumile ettepaneku lisada pneumokoki vaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi. Pneumokokk on bakter, mis põhjustab näiteks väikelastele ägedat keskkõrvapõletikku.
Praegu on Eesti üks viimaseid riike Euroopas, kus pneumokoki vaktsiin ei ole veel riiklikku vaktsineerimiskavasse lisatud.
Seltsi president Kristel Kalling ütles ERR-ile, et pneumokoki vaktsiini riiklikku vaktsineerimisprogrammi lisamine aitaks ennetada ja ka vähendada pneumokoki bakteri poolt põhjustatavat haiguskoormust. Kallingu sõnul on bakterhaiguste mõttes pneumokokk kõige sagedasemalt ägedat keskkõrvapõletikku tekitav põhjus.
"Meie ennetusvõimalus on täna tasulise vaktsiiniga, mitte kohustusliku vaktsiiniga ja see ilmselt on põhjuseks, miks ikkagi seda pneumokoki tekkelisi haigusi, sealjuures kõrvapõletikke meie lastel ikkagi küllaltki palju on. Alla viieaastasetel lastel on kuskil ligi 90 protsenti ja kui vaadata jälle seda haiguste lõiget, siis tegelikult, mida noorem on laps, seda sagedamini on sedasorti kõrvapõletikud," selgitas Kalling.
Penumokokk allub küll antibiootikumidele, kuid halvema stsenaariumi korral võib noores eas läbipõetud keskkõrvapõletik kaasa tuua mitmeid tõsiseid tüsistusi, näiteks kuulmekile katkiminek, kuulmislangus või kõne- ja arenguprobleemid.
"Probleem on omakorda selles, et kui haigus nii-öelda liigub kõrvast kaugemale, siis tekib kõrva ümbruse kudede põletik, aga ka veel palju kaugemale aju sisse, tekivad meningiidid, nii öelda teisesed meningiidid lähtuvana kõrvast. Meil võib olla üldine veremürgitus ehk selline baktereemia või sepsis."
ERR-ile antud kirjalikus kommentaaris ütles ministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla, et pneumokoki vaktsiini riikliku rahastamise vajalikkus on olnud arutusel riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon on teinud ettepaneku esmajärjekorras tagada riskirühma kuuluvate laste pneumokokk-nakkuse vastane vaktsineerimine. Samale seisukohale viitab ka ekspertkomisjoni kuuluv perearst ja Tartu Ülikooli dotsent Marje Oona, öeldes, et vaktsiin ei anna kaitset kõikide pneumokoki bakteri variantide vastu.
"Pneumokokkidel endal on üle 90 erineva variandi ja vaktsiin ei anna kaitset nagu kõigi nende vastu. Kui me selle vaktsiini ka kasutusele võtame, siis me ei saa kahjuks eeldada, et kõrvapõletikest kaoksid väga suur osa ära. Seal kindlasti teatud efekt on, aga see vaktsiin tegelikult on loodud eelkõige kaitsmaks mädase pneumokokilise meningiidi eest ja siin meie suund ongi kõige rohkem kaitsta neid riskirühma lapsi," rääkis Oona.
Riskirühma kuuluvad näiteks enneaegselt sündinud lapsed või need, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaat. Lehtla sõnul on haigekassa koostamas praegu riskirühmadele pneumokoki vaktsiini tagamise kulude analüüsi, mis tuleb arutusele 3. detsembriks kavandatud ekspertkomisjoni kohtumisel.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi