Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: AP/Scanpix

Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

Praegu on nii, et pärast esimest vaktsiini annust imiku sündimise järel järgnevad vaktsiini teine annus 1 kuu ja kolmas annus 6 kuu vanuselt.

Uue kava järgi toimub B-viirushepatiidi universaalne vaktsineerimine samaaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu vaktsineerimisega lapse 3, 4, 5 ja 6 kuu vanuselt. Täiendav vaktsiiniannus manustatakse 2 aasta vanuselt.

Väikelaste hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist soosib haiguse muutunud epidemioloogiline olukord. Viimase 12 aasta jooksul on B-viirushepatiiti haigestumus Eestis oluliselt vähenenud.

2002. aastal (enne riikliku immuniseerimiskava raames B-viirushepatiidi vaktsineerimisega alustamist) oli haigestumus 17,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Järgnevatel aastatel on haigestumus olnud tugeva langustendentsiga. Ägeda B-viirushepatiidi juhtumeid on alates 2010. aastast registreeritud alla kahe juhu 100 000 inimese kohta aastas ning alates 2012. aastast alla ühe juhu 100 000 inimese kohta aastas.

Uue kava rakendamisega jätkatakse üksnes riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimist B-viirushepatiidi vastu sünni järel. Riskirühma kuuluvad vastsündinud, kes sünnivad B-viirushepatiidiga nakatunud emadelt või raseduse ajal HBsAg (B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen) kandluse suhtes sõeltestimata emadelt.

Uus immuniseerimiskava näeb ette ka 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimise inimese papilloomiviirusnakkuse vastu kahe vaktsiiniannusega.

Inimese papilloomiviirus (ehk HPV) on viiruslik nakkushaigus, mida on teada üle 100 eri genotüübi. HPV genotüüpe jaotatakse vastavalt nende vähki tekitavale võimele suure ja väikse onkogeense riskiga genotüüpideks. HPV suure riskiga genotüübid tekitavad eri paikmete vähkkasvajaid.

Immuniseerimiskava muutev ministri määrus on praegu kooskõlastusringil. See on planeeritud jõustuma 2018. aastast alates. Määruse jõustumise tähtaja sätestamisel on arvesse võetud HPV-vaktsiini riigihanke ettevalmistamisele, hanke korraldamisele ja vaktsiinide tarnele kuluvat aega. Samuti on arvesse võetud immuniseerimiskava muudatustest teavitustööle kuluvat aega. 

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: