Ettevõtluskonto kontseptsioon pärines valitsuse tegevusprogrammist ja selle eesmärk oli muuta väikeettevõtlus atraktiivsemaks ning aruandlus lihtsamaks.

Kevadel eelnõu välja töötanud rahandusministeerium tutvustas seda kui väga lihtsat ettevõtluse vormi: ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele, sest maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel.

Juulis Riigi Teatajas avaldatud seadus ütleb, et kui väikeettevõtja tulu ei ületa 25 000 eurot aastas, kannab pank ettevõtluskontole laekunud tuludelt 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. 25 000 eurot ületavast summast on maksumäär 40 protsenti.

Tänaseks esile kerkinud probleemi peamine põhjus seisneb selles, et seadus ei kohusta ühtki Eestis tegutsevat krediidiasutust ettevõtluskonto teenust pidama, vaid pangal on see võimalus.

"Krediidiasutus võib sõlmida füüsilise isikuga lepingu ettevõtluskonto pidamise kohta ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud tingimustel," seisab seaduses.

Nii ongi tekkinud olukord, et seadus küll jõustub uuest aastast, kuid turul pole ühtki panka, kes seda ettevõtlusvormi väikeettevõtjale jaanuarist ka võimaldaks.

Pankade huvi leige

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et väikeettevõtjad kindlasti ootavad ettevõtluskontode süsteemi käivitumist, sest lihtsustab maksude maksmist ja võimaldab ettevõtjal keskenduda oma põhitegevusele.

Ministeerium on veendunud, et nõudlus teenuse järele tekitab alati ka pakkumist. "Sellised arendused on aga tihti keerukad ja ajamahukad ning kahjuks pole pangad täna nendega nii kaugel, et teenust kohe uue aasta algusest pakkuma hakata."

Seadus ei pane krediidiasutustele kohustust, et nad peaksid pakkuma teenust, et klient saaks pangas ettevõtluskonto luua.

Rahandusministeeriumile teadaolevalt pangad sellega siiski tegelevad ja aasta teises pooles jõuab LHV esimesena teenusega ka turule. LHV kinnitas ERR-ile, et pank tõepoolest plaanib teenuse järgmise aasta teises pooles käivitada.

"2018 keskpaigas või kolmas kvartal oleks realistlik, millal sellega välja tulla. Inimest ei ole, kes oleks tulnud seda meie käest nõudma. Küll on aga mõningaid üldisi küsimusi. Ja me näeme ka ise turul seda, et inimesed palju tegelevad väikeste ettevõtlustega ja ma usun, et see leiaks kasutust päris kindlasti," rääkis LHV kaardimaksete juht Indrek Kaljumäe "Aktuaalsele kaamerale".

SEB panga väike ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juhi Edward Rebane ütles, et SEB ei ole seni plaaninud ettevõtluskonto teenust pakkuma hakata.

"Kindlasti nõuab see väga suuri arendusi ja seepärast ei saagi me väga kergekäeliselt sellistesse arendustesse ka panga poolt suhtuda. Me näeme, et praegu ei ole veel mõistlik see lahendus meie panga poolt tuua. Aga kui klientide poolt nõudlus kasvab, siis hea meelega ja koostöös loome," ütles Rebane.

Coop Pank on ettevõtluskonto osas hetkel äraootaval seisukohal. "Tõenäoliselt tuleme ettevõtluskontoga seotud küsimuste juurde tagasi 2018. aasta teises pooles ja loodame, et selleks ajaks on selgem nii klientide huvi sellise teenuse vastu kui mitmesugused korralduslikud küsimused," ütles Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Sester: hoian pöialt

Seaduseelnõu väljatöötamise ajal rahandusministri ametit pidanud Sven Sester ütles ERR-ile, et seaduse väljatöötamise faasis suheldi ka pankadega ning LHV näitas kõige suuremat valmisolekut uue konto väljaarendamisel ja EMTA IT-süsteemidega ühildamisel.

"Iga uue teenuse pakkumine nõuab aga arendustööd ning pankadel on ilmselt praegu ka arvestatav koormus erinevate finantsregulatsioonide täitmisega seoses. Ka mina hoian pöialt, et see juhtuks võimalikult pea," ütles Sester.

Nüüd riigikogu majanduskomisjoni esimehena töötav Sester rõhutas, et võimalus uue teenuse pakkumiseks on igal juhul loodud ja esimene, kes selle turule toob, saab ka ettevõtluskonto avamisest huvitatud kliendid.

Sester lisas, et tavalisest arvelduskontost erineva maksurežiimiga on näiteks ka investeerimiskontod, mille riik seadustas ja mida pangad juba aastaid pakuvad.

Ettevõtluskonto olulisemad põhimõtted:

• Maksukohustuste lihtsustatud täitmiseks tuleb pangas avada spetsiaalne konto – ettevõtluskonto.
• Kõik kontole laekunud summad loetakse maksustatavaks tuluks ja maksustatakse ettevõtlustulu maksuga vastavalt seaduses ettenähtud määrale.
• Maksumäär on 20 protsenti, kui tulu ei ületa aastas 25 000 eurot. Seda summat ületav tulu maksustatakse kõrgema määraga – 40 protsenti.
• Ettevõtlustulu maks hõlmab nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui ka kogumispensioni makse osa. Muid makse ei pea ettevõtluskontodelt laekunud summadelt tasuma.
• Ettevõtluskontot kasutaval isikul tekib ravikindlustuskaitse sarnastel põhimõtetel, mis teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslike lepingu puhul - kindlustuskaitse saamine eeldab eelneval kuul vähemalt kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga võrdse summa laekumist haigekassale.
• Ettevõtluskontole laekunud summadest broneerib pank automaatselt maksustamisele kuuluva summa ning kannab selle järgmise kuu 10. kuupäevaks maksu- ja tolliametile. Ettevõtluskonto kasutaja ei pea maksudeklaratsioone esitama.
• Ettevõtluskontot kasutav isik ei saa tulust maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid ega vähendada oma maksukoormust tulumaksuseaduses nimetatud mahaarvamisi kasutades.
• Kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt nö äriühingu tulumaksu (määraga 20/80). Selle tulemusel võrdsustub tööjõu ja ettevõtluskonto maksukoormus ning kaob motivatsioon suunata töötajaid osutama teenust ettevõtluskonto kaudu.