Riik peab nõukogude ajast pärinevad kasutuseta karjäärid ise korda tegema
Eestis on 170 kaevandust ja karjääri, mis on aastaid seisnud kasutuseta ning on seni korrastamata. Kuna aga enamik selliseid kaevandusi pärineb nõukogude ajast, pole võimalik kindlaks teha nende omanikke ja see tähendab, et riik on sunnitud need ise korda tegema.
Põlvamaal Lintes asuv vana karjäär on üks räigemaid näiteid ammu hüljatud kaevandusest. Seal kehtib reegel, et mida lähemal vana karjäär asulale asub, seda trööstitum on avanev vaatepilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Päris paljudes karjäärides selline kole vaatepilt on, et prügi seal põhjas vedeleb lihtsalt. Päris palju karjääre on ikkagi asustusest väljas ja seal see olukord ei ole nii hull," rääkis keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna peaspetsialist Kaur Kõue.
Kuigi enim kasutusest väljas olevaid ja omanikuta kaevandusi asub Harju- ja Pärnumaal, alustas keskkonnaministeerium vanade kaevanduste korrastamisega just Kagu-Eestis.
Praeguseks ongi korda tehtud kaks vana kaevandust Põlva- ja Võrumaal.
"Meil ongi nüüd plaanis ikkagi üle Eesti see asi kätte võtta ja mitte ükshaaval neid alasid korrastama hakata, vaid ikkagi regiooni kaupa või kuidagi nii," ütles Kõue.
Seejuures ei jääks keskkonnaministeerium ise reaalsete töödega tegelema, vaid annaks need üle mõnele oma allasutusele.
"Hea näide on turbaalade korrastamine, mida koordineerib RMK," sõnas Kõue ja märkis, et karjääridega tegeleks ilmselt samamoodi RMK või keskkonnaamet.
Kuid mitte kõiki karjääre ei oota kohe korrastamine - ministeeriumi andmeil on 170 karjäärist 72 võimalik maavarade kaevandamise perspektiiv.
Toimetaja: Merili Nael