Juncker ütles pärast Mayga kohtumist tehtud pöördumises, et tegemist oli avameelsete ja konstruktiivsete kõnelustega, vahendas BBC.

Junckeri sõnul tehti edusamme kõigis valdkondades, kuid lõplikule kokkuleppele ei jõutud. Kõnelused jätkuvad sel nädalal.

Juncker keeldus nimetamast kokkuleppele mittejõudmist läbikukkumiseks ning on enda sõnul veendunud, et enne järgmise nädala tippkohtumist jõutakse kokkuleppele.

May ütles, et osapooled on pidanud läbirääkimisi heas usus, kuid paaris valdkonnas on veel erimeelsused.

Nagu Junckergi on ta enda sõnul kindel, et kõneluste järgmisesse faasi jõutakse lähitulevikus.

Iirimaa peaminister Leo Varadkar ütles, et tema valitsus nõustus Suurbritannia ja EL-i mustandiga selles osas, mis puudutab Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri.

Tema sõnul on ta üllatunud ja pettunud, et Suurbritannia seda heaks ei kiitnud.

"On a couple of issues, some differences do remain" - UK PM Theresa May on failure to reach deal with EU in #Brexit talks https://t.co/UEqjIb9s51 pic.twitter.com/b5OqkrAsXy

— BBC Breaking News (@BBCBreaking) December 4, 2017

UK PM Theresa May and European Commission President Jean-Claude Juncker confirm UK and EU have not reached agreement on first phase of #Brexit deal https://t.co/UEqjIb9s51 pic.twitter.com/vErjQpAZtG

— BBC Breaking News (@BBCBreaking) December 4, 2017

Esmaspäeval kohtus May Euroopa Liidu juhtidega, et otsustada, kas Brexiti-kõnelustes on võimalik liikuda järgmisesse etappi, et asuda arutama kaubanduse küsimusi. Kohtumist nähti kriitilise tähtsusega verstapostina Ühendkuningriigi lahkumiskõnelustes.

Kohtumisel arutasid osapooled kodanike õiguste, Suurbritannia praeguste finantskohustuste ja Põhja-Iirimaa piiri üle. Politico teatas kohtumise eel, et nii Briti kui ka Euroopa Liidu ametnikud on mõõdukalt optimistlikud, et läbimurre on võimalik saavutada. Brüsseli diplomaatide sõnul on läbirääkimistel 85-90 protsendi ulatuses kokku lepitud, küsimus käib veel nelja-viie küsimuse üle.

BBC andmetel jõudsid osapooled sel nädalavahetusel kokkuleppele õigustes, mis kehtivad Euroopa Liidu kodanikele Suurbritannias ja vastupidi. Samas nimetasid paljud väljaanded seda endiselt peamise lahtise otsana esmaspäevastel kõnelustel.

Brexiti arve suuruse üle on olnud viimastel nädalatel palju spekulatsioone ja erinevaid arvutusi – BBC sõnul kasvatas Suurbritannia oma pakkumist, mis võib nüüd ulatuda kuni 50 miljardi euroni.

Kõige valusam küsimus on endiselt Iirimaa piir. Dublin soovib kinnitust, et Iirimaale ja Põhja-Iirimaale ei kehtestata peale Brexitit mingeid tolli- ega kontrollpiire. Samuti, et kaitstakse Põhja-Iirimaa suure reede kokkulepet, mis hõlmab enam kui sadat erinevat koostöövormi Iiri vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahel. Neist olulisim küsimus iirlaste jaoks on, et ei kehtestata "kõva piiri" Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.

Tusk kinnitas reedel Dublinis, et Iirimaal saab olema täielik vetoõigus otsuses, kas Brexiti läbirääkimistes on tehtud piisavalt edusamme või mitte: "Lubage mul öelda väga selgelt: Kui Suurbritannia pakkumine on vastuvõetamatu Iirimaale, siis on see vastuvõetamatu ka Euroopa Liidule."

"Ma saan aru, et mõnedel Briti poliitikutel võib olla raske seda mõista," ütles Tusk, "aga see loogika on fakti taga, et Iirimaa on Euroopa Liidu liige, samal ajal kui Suurbritannia lahkub. Sellepärast peitubki Suurbritannia tuleviku võti mõnes mõttes Dublinis, vähemalt nii kaua, kui Brexiti läbirääkimised jätkuvad."

Esmaspäev: absoluutne lõpptähtaeg

Theresa May ja Ühendkuningriigi Brexiti-minister David Davis kohtusid Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Donald Tuski ja Euroopa Liidu Brexiti-kõneluste pealäbirääkija Michel Barnieriga.

Kohtumine oli kriitilise tähtsusega, kuna juba kahe nädala pärast peavad Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ametlikult otsustama, kas Suurbritannia on teinud piisavalt, et liikuda edasi Brexiti läbirääkimiste järgmisesse faasi.

Tusk seadis esmaspäeva "absoluutseks lõpptähtajaks", mil Suurbritannia peab täiendatud paketiga välja tulema.

Tuski otsustada on see, millal alustada protsessi, kus liikmesriigid peavad otsustama, kas läbirääkimistel on saavutatud piisavalt edu. Selleks peab ta saatma igale liikmesriigile Ülemkogu järelduste mustandi. Ükski otsus pole enne ametlik, kui 27 liikmesriigi juhti on selles Ülemkogul ühehäälselt kokku leppinud.

Kui läbirääkimiste esimeses etapis saavutatakse edu, liiguvad osapooled kõneluste järgmisse faasi, kus arutavad kaubanduse tulevikku. Need läbirääkimised tõotavad tulla samuti äärmiselt keerulised.

Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma märtsis 2019.