"Välisilm" tutvustas Brexiti-kõneluste osapoolte seisukohti ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Brexiti-kõneluste esimene etapp on lõpusirgel, kuid Euroopa Liidul ja Suurbritannial on veel hulganisti küsimusi, millele lahendust ei ole leitud. "Välisilm" tutvustas mõlema poole pealäbirääkijate sisukohti.

Jõulud lähenevad, aga veel lähemal on Euroopa Liidu tippkohtumine, kus tuleb otsustada, kas Ühendkuningriik on teinud piisavalt, et lahkumiskõneluste ehk Brexiti esimene faas lõppenuks lugeda. Selles osas ei saa ükski vaatleja küll eriti optimistlik olla, sest sisuliselt pole kõneluste algusega võrreldes muutunud suurt midagi, ka osaliste retoorika on jäänud samaks.

Ühendkuningriik on kõiges Brexitisse puutuvas hüperoptimistlik, nagu oleks sealsed Brexiti-poliitikud tarvitanud mingeid tujutõstvaid joovastusaineid. Euroopa Liidu pool Michel Barnier'ga eesotsas on vastukaaluks seda pessimistlikum.

Siiski on Ühendkuningriigi peaminister Theresa May nõustunud poole võrra suurendama nn lahkumisraha, Euroopa Liidu nõutavast 60 miljardist naelsterlingist jääb aga endiselt 20 miljardit puudu. Ühendkuningriigi pealäbirääkija selles probleemi ei näe.

"Lihtne tõde on, et me oleme maksnud kümneid, isegi sadu miljoneid naelu," teatas Briti Brexiti-minister David Davies. "Ma arvan, et nagu peaminister on öelnud, me peame täitma oma kohustusi. See ka juhtub, need täidetakse väga selgelt ja otsekoheselt, aga see võtab pisut aega. Te peate mõistma, et Suurbritannia peaminister võtab tõsise poliitilise riski. Ta seab ennast sellisesse seisu, see on kõik, mida me teeme. Mitte, et keegi seda hindama peaks, aga seda me teeme ja ma loodan, et Euroopa Liit tunnustab seda detsembris."

Ühendkuningriik tahab ka kangesti kõneluste esimese järgu sinnapaika jätta ning kohe hüpata teise järgu ehk kaubanduskõneluste juurde. Selline tahtmine on arusaadav, sest paljud britid hääletasid Brexiti poolt just lootuses võõrtööjõust lahti saada. Kui nüüd Euroopa Liidu kodanike õigused lepinguga tagatakse, on selge, et palju kardetud "poola torumees" ei lähe Briti saarte pinnalt kuhugi. Euroopa Liidu jaoks on aga sama selge, et mingeid hüppeid ei sooritata ning kodanike õigused tuleb tagada.

"Reegel on selge, me peame jõudma lepinguni Ühendkuningriigiga nende väga eriliste ja omapäraste kõneluste esimeses järgus ja esimene järk on väga selgelt võtmeelementide paikapanemise järk, enne kui me räägime traditsioonidest või tulevikust. Kõneluste esimese järgu võtmeelemendid on selged ja pikka aega teada olnud. Kõige tähtsamal kohal on meie jaoks kodanikud, Eesti kodanikud, Euroopa Liidu iga riigi kodanikud ja ka Suurbritannia enda kodanikud. Me peame tagama nende inimeste õigused, 4,4 miljoni inimese õigused. Mida me teeme ju mistahes lahkuminekute puhul ning kolmas punkt on lepingu sõlmimine, mis tagaks stabiilsuse Iirimaal, mis on väga tundlik teema. Need on esimese
järgu kolm võtmepunkti," selgitas EL-i pealäbirääkija Barnier esmaspäeval Tallinnas.

Teine viimase aja teema on Euroopa Liidu välispiir, mis pärast Brexitit hakkab jooksma Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel. Vaatlejad hoiatavad, et kui piiril natukenegi rangem režiim sisse seatakse, lendab Suure Reede rahulepe kus seda ja teist ning vaenutegevus ja isegi verevalamine piirkonnas, kus suure vaevaga rahu jalule seati, võib uuesti pihta hakata.

Dublin on avaldanud arvamust, et ainsana aitab senise leebe piirirežiimi säilitada Ühendkuningriigi jäämine Euroopa vabakaubandusleppesse ja ühisturgu. Britid arvavad, et kuidagimoodi peaks olema võimalik nii mõlemast välja astuda kui ka piiri eksisteerimine ainult mõttelise joonena alles jätta.

"Ükskõik, milline ka ei oleks lõpptulemus - me oleme sõltuvad sellest, milline üldine leping lõpuks välja näeb - igatahes oleneb see lõpptulemusest ning see määrab, et me ei pöördu tagasi mineviku piiride juurde. Piir jääb loomulikult alles, aga see on nähtamatu," väitis Brexiti-minister Davies.

Ühendkuningriigi väliskaubandusminister Liam Fox leidis koguni, et kõneluste teise järgu juurde siirdumine on võimalik ilma piiriküsimust lõpuni arutamata. Barnier sellisele väljaütlemisele sõnu raisata ei tahtnud.

"Ma ei taha sellist avaldust kommenteerida. Igaüks Ühendkuningriigi valitsuses ja meie poolel teab, mis on stabiilsuse tagamise ja Suure Reede leppe säilitamise
võtmeelemendid, Iirimaa stabiilsuse võtmeelemendid ja Ühendkuningriigi valitsus ning meie pool, ilma mingi poleemikata, teevad kõik, et saavutada leping neis tingimustes," ütles Barnier.

Ühendkuningriigi ajalehe Independent andmeil on Barnier valmis brittidele andma hea lahkumisleppe, kui need nõustuvad täitma Euroopa Liidu reegleid. See tulihingelistele brexitlastele Ühendkuningriigis muidugi ei meeldi.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: