Ukraina politsei otsis ülemraada juurest Saakašvilit ({{commentsTotal}})

{{1512551940000 | amCalendar}}
Mihheil Saakashvili toetajate laager Kiievis ülemraada hoone juures 6. detsembril.
Mihheil Saakashvili toetajate laager Kiievis ülemraada hoone juures 6. detsembril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ukraina politsei otsis kolmapäeva hommikul ülemraada juures telklinnakust Odessa ekskuberneri ja endist Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit, pealtnägijate sõnul puhkesid kokkupõrked politseinike ja meeleavaldajate vahel.

Saakašvili kaasvõitleja Davidh Sakvarelidze postitas oma Facebooki leheküljel videolõike toimunust.

Ülemraada juures asuvasse telklinnakusse saabus hommiku kell 6 mitu bussitäit korrakaitsjaid. Paarkümmend korrakaitsjat sisenes kolonnina linnakusse, üritades sealt Saakašvilit leida.

Telkidest väljusid meeleavaldajad, puhkesid kähmlused. Korrakaitsjad kasutasid pisargaasi. Politsei tõmbus laagrist tagasi, istus bussidesse ja sõitis ära.

Laagris elavad meeleavaldajad teatasid kannatanutest.

Ülemraada esise meelavalduse osalised jätkavad barrikadeerumist ja kutsuvad kiievlasi appi end toetama.

Teisipäeval suutsid Saakašvili poolehoidjad ta politsei käest vabastada.

Peaprokurör Juri Lutsenko süüdistab Saakašvilit kukutatud presidendi Viktor Janukovitši lähikonnalt raha saamises.

Kolmapäeva hommikul teatas Ukraina peaprokuratuur, et Saakašvili on kuulutatud tatagotsitavaks kolme seadusesätee alusel, mis puudutavad kuriteole ässitamist ja kuritegelikku organisatsiooni kuulumist. 

Saakašvili keeldus ennast Ukrainas võimudele üles andmast

Saakašvili keeldus ennast kolmapäeval Ukraina võimudele üles andmast pärast prokuratuuri esitatud ultimaatumit.

Odessa ekskuberneri Saakašvili sõnul võivad uurijad temaga telklinnakus kohtuda, kuid üles ta ennast anda ei kavatse.

Ukraina peaprokurör: Saakašvili sai Venemaalt pool miljonit dollarit

Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko ütles, et Gruusia endine president ja Odessa endine kuberner Mihheil Saakašvili sai oma tegevuse eest Ukrainas end Venemaal varjavalt ärimehelt Sergi Kurtšenkolt pool miljonit dollarit.

"Ukraina kodanik Severion Dengadze pöördus Saakašviliga kooskõlastatult usaldusisiku kaudu Sergi Kurtšenko poole, kes end varjab... Saakašvili tegevuse stabiilse rahastamise küsimuses vastuseks kuritegeliku rühma huvide kaitsmise eest. Oleme tuvastanud, et Saakašvili sai Venemaalt umbes pool miljonit dollarit," ütles peaprokurör teisipäeval Kiievis teabetunnis.

Lutsenko andmete kohaselt "viidi läbi erioperatsioon, mille käigus tuvastati mitme poliitiku, sealhulgas Saakašvili koostöö Viktor Janukovõtsi kuritegeliku rühmaga, esmajoones Kuptšenkoga, kellelt saaduga Saakašvili ja tema lähikondlased rahastasid enda algatatud meeleavaldusi".

Tema sõnutsi oli nende meelavalduste eesmärk võimu haaramine Ukrainas ja abi Janukovõtsi-Kurtšenko kuritegelikule rühmale nende kohtuliku jälitamise lõpetamiseks ja omal ajal kuritegelikul teel Ukrainas soetatud omandi tagasisaamiseks.

Lutsenko kinnitas ka, et kõik see toimus Ukraina eriteenistuste jälgimise all. "Pool sellest summast anti Dengadzele üle Ukraina eriteenistuste jälgimise all - rahatähtede seerianumbrid märgiti üles ja ülendmine tuvastati," ütles peaprokurör.

Tema sõnutsi tegi julgeoleku ja prokuratuuriga koostööd mitu Moskvas asuvat ukrainlast, tänu kellele said Ukraina korrakaitsjad heli- ja videomaterjali, mis tõestab, et Kurtšenko rahastas "Vene julgeolekuteenistuse koordineerimisel" Saakašvilit.

"See võimaldas meil täna avalikustada need heli- ja videotõendid Saakašvili rahastamise kohta Kurtšenko ja teiste kuritegeliku organisatsiooni liikmete poolt, kes on otseselt seotud FSB-ga," ütles Lutsenko.

Teabetunnis mängiti maha Dengadze vestlus Kurtsenko usaldusisikuga Saakašvili võimalike meeleavalduste rahastamise kohta.

Ennist ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov, et Kremlis jälgitakse huviga Saakašvili kinnipidemaisega seotud sündmusi, kuid ei peeta vajalikuks kommenteerida tema katuselt tehtud avaldusi.

"Jah, me jälgime huviga Ukrainas toimuvat. Kiiev üllatab taas kord. Taas kord üllatab Saakašvili. Samal ajal on ta lipsu söömisest kuni katusele ronimiseni teinud läbi teatud poliitilise tee, okkalise tee. Ta on keerulises olukorras. Seda võime öelda," ütles Peskov ajakirjanikele, lisades: "Meil pole kombeks kommenteerida katusel istuvate inimeste avaldusi."

Küsimusele, kelle poolel Moskva Kiievis käivas vastasseisus on, vastas Peskov: "See on loomulikult Ukraina peavalu. Sellist ei soovi isegi vaenlasele, kuigi ukraina rahvast me muidugi vaenlaseks ei pea."

Thbilisis ei välistata Saakašvili kodumaale väljaandmist

Gruusia endise presidendi ja Odessa endise kubrneri kinnivõtmine Kiievis oli ebaseaduslik, kinnitas advokaat Bekha Basilia, kes tema huvisid Gruusia kohtus kaitseb.

"Ukraina võimude teod on sedavõrd seadusevastased, et nad võivad Saakašvili täiesti välja anda Gruusiale, kus tema vastu käib mitu kohtuprotsessi," ütles advokaat teisipäeval ajakirjanikele.

Tema sõnutsi menetletakse kohtus praegu kiirkorras Saakašvili ametivolituste ületamise asja, sealhulgas presidendina armuandmist neljale politseinikule, kes mõisteti süüdi pangatöötaja Sandro Girgvilani tapmises.

"Prokuratuur ütles otse, et enne detsembri lõppu tuleb selles asjas kohtuotsus. Protsessid Ukrainas langevad kahtlaselt kokku selle Saakašvili-vastase protsessiga Gruusias," ütles Basilia.

Gruusia parlamendi õiguskomisjoni esinaine Eka Beselia ütles, et Saakašvili võidakse anda välja riikide kahepoolse koostöö korras.

"Minu teada saadeti palve Saakašvili väljaandmiseks nii Ukraina justiitsministeeriumile kui ka prokuratuurile. Ühes tema vastu algatatud asjas väljastas Gruusia kohus otsuse Saakašvili vahi alla võtmiseks, kui ta peaks Gruusia alale ilmuma," sõnas Beselia. 

Järjekordne vahejuhtum Saakašviliga leidis rohket ja sageli ka humoorikat kajastamist ka sotsiaalmeedias. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: