Läti kulutab riigi juubeli tähistamiseks ilmselt rohkem kui Eesti ja Soome ({{commentsTotal}})

Ev 100 logo.
Ev 100 logo. Autor/allikas: ev100.ee/

Eesti riik kulutab oma sajanda sünnipäeva tähistamiseks kuue aasta jooksul ligi 25 miljonit eurot, Soome kulutused viis aastat kestvaks juubeliperioodiks on 20 miljonit eurot ja Läti riigi sünnipäevaeelarve on küll samas suurusjärgus ehk 22,3 miljonit eurot, ent see on ette nähtud kolme aasta üritustele kokku viis aastat vältavast programmist.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ettevalmistamine algas juba 2014. aastal ja juubeliperiood lõpeb 2. veebruaril 2020. See on ka periood, mille peale terve eelarve jaguneb, ütles EV100 korraldustoimkonna kommunikatsiooninõunik Stina Pley ERRile.

EV 100 programmi ja selle elluviimise rahastamiseks on riigikantselei juures keskne eelarve, mis praeguse seisuga on 24,9 miljonit eurot. Sellest on laste ja noortega seotud projektidele planeeritud ligi 2,1 miljonit, mängu- ja dokumentaalfilmide ning teledraamasarja tootmisele 9,2 miljonit, EV100 ja ELi eesistumise rahvusvahelisele programmile 3,27 miljonit ja suurürituste korraldamisele ligi 1,3 miljonit eurot.

"Ülejäänud eelarvest on suunatud eriilmeliste valdkondlike ja rahvaalgatuste toetamisse. Eelarvest võimendatakse seitsme aasta vältel erinevaid tegevusi ja aidatakse ellu viia ideid, mis nõuavad suuremat või valdkondadevahelist panustamist," selgitas Pley,

Läti alustas sünnipäeva tähistamist selle aasta 4. mail tammede istutamise aktsiooniga. Kulminatsioon saabub aga tuleva aasta 18. novembril, mil Läti riik saab saja aastaseks. Kokku kestavad sünnipäevapidustused viis aastat ehk 2021. aastani.

Läti 100. sünnipäeva korraldustoimkonna asejuht Inga Olina ütles, et viie aasta eelarvet ei ole veel teada, sest aastate 2020 ja 2021 juubelisündmuste eelarvet ei ole veel kinnitatud.

Tänavusest kuni 2019. aastani on aga riigieelarvest ette nähtud 22,3 miljonit eurot, mis teeb aastas umbes kolm eurot iga Läti elaniku kohta. Tänavu kulutatakse sellest ära üle viie miljoni euro, tuleval aastal 10,6 ja ületuleval 6,7 miljonit eurot.

"Enamik 2018. ja 2019. aasta rahastusest suunatakse suurimasse Läti juubelialgatuse - Läti koolikotiprojekti," lausus Olina ja lisas, et projekti eesmärk on anda kõigile kooliealistele noortele võimalus kogeda ja avastada erinevate tegevuste ja sündmuste kaudu Läti kultuuri ja väärtusi.

Läti kultuuriministeeriumi andmetel rahastab riik sünnipäeva tähistamist eelarvest aastatel 2017-2019 22,3 miljoni euroga, mis tähendab, et aastas kulutatakse iga elaniku kohta umbes kolm eurot. Põhiline osa kulutustest tehakse 2018. aastal.

Möödunud aasta detsembris kirjutas Läti uudisteagentuur LETA, et kogu Läti juubeliprogramm aastateks 2017-2021 läheb maksma ligi 60 miljonit eurot, millest riigi kanda jääb veidi üle poole ehk 32,3 miljonit eurot ning ülejäänud tuleb munitsipaalrahastusest, rahvusvahelistest finantseeringutest ja mujalt.

Ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud tegevustesse ja sündmustesse panustavad lisaks kesksele eelarvele ka eri ametiasutused.

"Kuna tegemist on meie kõigi peoga, siis on juubeliprogrammi elluviimisel oluline roll ka erarahastusel. Juubeliprogrammi kuuluvaid algatusi saavad toetada nii ettevõtted ja organisatsioonid kui ka eraisikud," märkis Stina Pley.

Soome 100 kogueelarve on sealse riigikantselei andmetel 20 miljonit eurot, mis eraldati aastateks 2013-2018. See teeb iga soomlase kohta veidi üle 3,5 euro.

Soome 100 pidustuste kulminatsioon oli iseseisvuspäeva nädalal tänavu 30. novembrist 6. detsembrini. Paljude juubeliprojektide hulka kuuluvad muu hulgas uue rahvuspargi ja Helsingi keskraamatukogu rajamine.

Toimetaja: Karin Koppel



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: