Terviseameti teatel pöördus möödunud nädalal arstide poole 4015 ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunut ja üle poole neist olid lapsed.

Laboratoorselt leidsid kinnitust esimesed gripiviirused, millest üks oli A ning üks B-gripiviirus. A-gripiviiruse täpsemal määratlemisel selgus, et tegemist oli viiruse alatüübiga A(H3).

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal kokku 128 korral ja selliste haigestumiste arv kasvas 50 protsenti. Samas hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust veel madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata, registreeritud on üksikud gripiviirusega seotud juhud. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

68 protsenti kõikidest registreeritud hingamisteede haigustustest olid viiruslikud, ülejäänud haigestumised olid põhjustatud erinevate mikroorganismide poolt. Viirustest on enim ringluses hetkel paragripi- ja rinoviiruseid.

Enim haigestusid kuni nelja-aastased lapsed, kuid tunduvalt kasvas haigestumus vanemaealiste seas. Vanemealiste haigestunute pea kolmekordne kasv viitab kaudselt gripiviiruste leviku algusele.

Haiglate andmetel vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist üks laps kuni nelja-aastaste vanusegrupis ja üks vanemealine patsient.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides ELi liikmesriikides.