Kinnitust on saanud hooaja esimesed gripijuhtumid ({{commentsTotal}})

Nina nuuskav haige.
Nina nuuskav haige. Autor/allikas: Positmees/Scanpix

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas eelmisel nädalal varasema nädalaga võrreldes 27 protsenti ning laboratoorselt leidsid kinnitust ka esimesed gripiviirused.

Terviseameti teatel pöördus möödunud nädalal arstide poole 4015 ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunut ja üle poole neist olid lapsed.

Laboratoorselt leidsid kinnitust esimesed gripiviirused, millest üks oli A ning üks B-gripiviirus. A-gripiviiruse täpsemal määratlemisel selgus, et tegemist oli viiruse alatüübiga A(H3).

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal kokku 128 korral ja selliste haigestumiste arv kasvas 50 protsenti. Samas hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust veel madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata, registreeritud on üksikud gripiviirusega seotud juhud. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

68 protsenti kõikidest registreeritud hingamisteede haigustustest olid viiruslikud, ülejäänud haigestumised olid põhjustatud erinevate mikroorganismide poolt. Viirustest on enim ringluses hetkel paragripi- ja rinoviiruseid.

Enim haigestusid kuni nelja-aastased lapsed, kuid tunduvalt kasvas haigestumus vanemaealiste seas. Vanemealiste haigestunute pea kolmekordne kasv viitab kaudselt gripiviiruste leviku algusele.

Haiglate andmetel vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist üks laps kuni nelja-aastaste vanusegrupis ja üks vanemealine patsient.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides ELi liikmesriikides.

Toimetaja: Karin Koppel



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: