Konverentsi teema oli "Kas inimõigused on vabalanguses?", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvusvahelise inimõigusorganisatsiooni esindaja ütles, et inimõiguste deklaratsiooni 70. aastapäeval järgmisel aastal pole põhjust eriti rõõmustada. Haiglate ja koolide pommitamine, vähemuste ja põgenike halb kohtlemine ning sõnavabaduse piiramine Euroopa demokraatlikes riikides on saamas tavaks.

"Prantsusmaal nägime läinud aastal, kuidas eriolukord muudeti tavaseaduseks. Nüüd on õigust meelt avaldada tunduvalt piiratud. Eelmisel aastal kasutati seda ära, et keelata meeleavaldusi väidetava politseivägivalla vastu. Kas sellises Euroopas tahamegi elada?" rääkis Amnesty Internationali peasekretäri administratsiooni juht David Griffiths.

Taani jurist ja inimõiguste ekspert Daniel McHangama ütles, et viimase kümnendi jooksul on Euroopas vähenenud sõnavabadus. Selline areng annab õiguse Türgile ja Venemaale õlgu kehitada, kui lääneeurooplased nende poole sõrme viibutavad. Ta selgitas samuti, mis on põhjused.

"Selle taga on tõsised ohud. Ilmselgelt on üks põhjusi terrorism - tõsine oht üle Euroopa. Riigid piiravad seisukohtade avaldamist internetis. Teine põhjus on mure rassismi pärast - vihakõned. Ja praegu on lisandunud libauudised ja Venemaa propaganda," ütles McHangama.

Ta pole kuigi optimistlik lähituleviku osas. Ta ütles, et kui nii edasi läheb, võib Euroopa demokraatiaga hüvasti jätta nagu juhtus vanaaja Ateenas.