Brüsseli metroos oskab piletimüügiaparaat inglise keelt ja pärast väikest mõistatamist on võimalik temaga suhtlema õppida. Nägemispuudega inimene oleks selle juures aga üsna abitu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kavandatava seadusemuudatuse mõte on see, et transpordi piletisüsteemid, pangaautomaadid, arvutid, telefonid ja muu tehnoloogia peab olema kättesaadav kõigile ja peab suutma inimesega suhelda erinevaid meeli kasutades. Miks mitte näiteks pangaautomaadile kõrvaklapid külge panna.

Puuetega inimeste ühendused kiidavad plaani, aga soovivad, et see hõlmaks ka füüsilist keskkonda.

"Oletame näiteks, et kuskil on mingi pangaautomaat ja ta on muudetud näiteks vaegkuuljatele ja vaegnägijatele ligipääsetavaks ja ta on ka ligipääsetav idee poolest ratastooli kasutajale, aga ta asub mingis füüsilises keskkonnas, kuhu see inimene ligi ei pääse. Siis on see tõesti täitsa mõttetu," selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja välissuhete peaspetsialist Meelis Joost.

"Võib ka tunnistada, et kuigi kõik need teemad on väga olulised puuetega inimestele, siis ilmselt esimese korra jaoks oli see võib-olla pisut suur suutäis, sest EL ei ole seni ligipääsetavust sellise ühtse dokumendina käsitlenud," tõdes sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kokkuleppe hind oli, et füüsilisest keskkonnast praegu juttu ei tehta. Samuti on nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament leidnud, et väikeettevõtetele ei tohiks üle jõu käivaid kohustusi panna.

"Minu jaoks oli võtmeküsimus, et väikesed ja keskmised ettevõtted, mis moodutavad 90 protsenti kõikidest ettevõtetest, jääksid selle regulatsiooni alt välja, et neile ei langeks kulukas kohustuste koorem," selgitas Euroopa Parlamendi raportöör Morten Løkkegaard.

Pime mees, kellega "Aktuaalne kaamera" Brüsselis metroojaama juures rääkis, ütles, et tema jaoks ei ole pileti ostmine probleem, sest leiab alati lahke abistaja.

Piletiterminalide probleemi lahendavad tulevikus ehk iseenesest ka nutikamad lahendused, aga neid arendades tuleb samuti kõigi inimeste võimalusi silmas pidada.