Eestis saavad vajalikku abi vaid tugevamad puuetega inimesed ({{commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Puuetega inimestest saavad vajalikku abi tugevamad, kes oma õigustes ja võimalustes paremini orienteeruvad, tõdetakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraportis. Puuetega Inimeste Koda koostas variraporti vastukaaluks riigi poolt ÜRO-le esitatud aruandele, mis keskendus õigusruumi analüüsile.

Kuigi riik peaks kontrollima, kuidas puuetega inimeste õigusi kaitstakse, seda ei tehta, sest sõltumatuks järelevalveks puudub seaduslik alus. Võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et talle on arusaamatu, miks seda pole.

Pöördumistega tegeleb võrdse kohtlemise voliniku büroos kolm inimest ja mullu oli pöördumisi kokku üle 400.

"2007. aastal olid kõik pöördumised voliniku poole 78 tükki, eelmisel aastal meil oli ainuüksi puuetega inimeste pöördumisi 85 tükki. Me ei jõua tegelikult nende pöördumistegagi tegeleda," tõdes Pakosta.

Lisaks järelevalve puudumisele on suurimate probleemide seas see, et abi ei saa kõige nõrgemad, vaid tugevamad, kes teavad oma õigusi ja oskavad küsida.

Veel märgitakse variraportis, et puuetega laste toetused ei kata lisakulutusi ravimitele, toidulisanditele või transpordile ja et e-riik pole jõudnud puuetega inimesteni, kuna riigi ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ei suhtle omavahel ja ei toimu andmete ristkasutust.

"Puudega inimesed sageli vajavad erinevate institutsioonide poolt osutatavat abi ja nad peavad täna igale poole eraldi pöörduma ja oma andmeid ise esitama," selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

See omakorda võib tähendada, et inimene jääb abita, sest teabes orienteeruda on keeruline.

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp rääkis, et Eesti kaugemates piirkondades on juba aastaid probleemiks viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus, millesse mõni omavalitsus suhtub kui luksusteenusesse.

Nägemis- ja liikumispuudega inimesed rääkisid juurdepääsu puudumisest.

"Puuduvad helilised valgusfoorid, mis tähendab seda, et pime inimene või nägemispuudega inimene ei saa üle tee. Puuduvad helidega, häälteavitusega ühistranspordi numbrid," loetles Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin.

Nägemispuudega inimesed ei pääse ligi ka internetipanga teenustele ja e-poodidele. Ka mobiilirakendused pole neile.

Liikumispuudega inimeste mure on isikliku abistaja, tugiisiku ja transporditeenuse kättesaadavus.

"Kui riik eeldab aktiivset olemist puudega inimeselt, siis tegelikult teenused teda ei toeta. Siin on käärid sees, sest mida aktiivsem on inimene, seda rohkem vajab ta sotsiaalteenuseid," ütles Eesti liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel.

140-leheküljelises variraportis on probleeme palju rohkem, need puudutasid 12 valdkonda.

Iva: tehtud on palju, kuid teenused on ebaühtlased

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et viimastel aastatel on puuetega inimeste heaks palju asju tehtud ja seda näitab ka variraport. Ta ütles, et loodud on palju uusi teenuseid ja võimalusi, aga need on ebaühtlased ja need ei ole kõigile ühtmoodi kättesaadavad.

Tema sõnul tuleb süsteemi muuta tugevamaks ja ka süsteemsemaks, et igaüks teaks, kust ja millist abi ta saab, sõltumata elukohast ja inimese aktiivsusest.

Iva sõnul on juba sel aastal kavas pilootprojektid, kus vaadatakse, kuidas viia kokku kohaliku omavalitsuse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiusüsteemid nii, et suurema abivajadusega inimesed ei peaks erinevate süsteemide vahel ekslema.

"Edasi tulevad kõik muud teemad /.../ - üldine infoväli, koduleheküljed, info erinevate teenuste, asutuste võimaluste kohta peab järgemööda paranema ja selleks ka tööd tehakse," lisas minister.

Rääkides järelevalvest puuetega inimeste õiguste kaitse üle, ütles Iva, et kontrolli on kahte sorti.

"Üks on see, mis jälgib üldiselt teenuseid, teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Selleks on sellest aastast ka muudatus, kus enamiku sotsiaalhoolekande teenuste üle teeb järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Varem tegid seda maavalitsused, see oli väga killustunud," rääkis Iva.

"Teine pool, mis räägib üldiselt konventsiooni täitmise järelevalvest, nõuab seadusemuudatust ja ka lõplikku kokkulepet, kuidas see järelevalve jagada. See on arutelude ja uute juriidiliste analüüside vahel, sest esimese kooskõlastusvooru on seaduseelnõu läbinud, aga on tulnud erinevad ettepanekud, kas jagada seda võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri vahel. Nii et see on arutelude taga. See on halvasti, et see on pikalt viibinud, aga läheme pika sammuga edasi," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: