Aeg on hakata mõtlema Tallinna raudteesildade ehitamisele
Mõne päeva eest jäi lehte lugedes silma, et Tondi raudteeülesõidul sai vanem meesterahvas rongilt löögi. See ei ole esimene sellelaadne juhtum Tallinnas. Mõtlema tuleb hakata senisest suurema tähelepanu pööramisele raudteeohutusele.
Rongiliiklus on olnud osa Tallinnast väga pikka aega, üle 140 aasta. Tegemist on suhteliselt kiire ja mugava transpordiliigiga, millest peavad lugu paljud. Reisijate arv on iga aastaga kasvanud. Statistika kohaselt oli möödunud aastal raudteel sõitjaid umbes 7 miljonit. Viimati oli sama palju reisijaid aastal 2000.
Märgatavamaks on muutunud ka probleemid liikluses. Hiljutised õnnetused Tondil, Arukülas, Pärnus ning mujal on vaid mõned üksikud näited. Kohtumine rongiga ei pruugi olla alati meeldiv. Linnakeskkonnas hoiavad tõkkepuud liiklust kinni ja see omakorda mõjutab üldist liikluspilti. Liiklustakistused häirivad autojuhte, bussi-, takso- või jalgrattaga liiklejaid. Rääkimata selle tulemusel õhku paisatavatest heitgaasidest.
Raudteeülesõidud võimendavad ummikuid
Tallinna läbivad püsiliiklusega raudteelõigud ühendavad pealinna Tartu, Narva, Paldiski, Valga ja teiste linnadega. Kõige enam on raudtee mõju linnaliiklusele tunda läänesuuna raudteetrassil, kus raudteesillad puuduvad. Tallinnast Keilasse sõitjad on ilmselt rongiaknast näinud, kuidas Tondil, Rahumäel, Hiiul ja Pääskülas liiklus rongi läbilaskmiseks suletakse. Autod seisavad ja niisamuti seisavad inimesed. Rongiliiklus on ladus, kuid seda muu liikluse arvelt.
Tipptundidel on see küsimus eriti aktuaalne, kuna väljumiste arv on suur. Nõmme rongipeatuses toimub tipptunnil kuni 11 väljumist tunnis, sisuliselt on tõkkepuud suletud iga 5-6 minuti järel. Kui pikk on tõkkepuude sulgemise aeg? Autojuhid ilmselt teavad, et alla minuti hakkama ei saa, pigem võib arvestada kahest minutiga.
Mõtleme hetkeks, milliseks muutuks liikluspilt, kui Kristiine ristmikul ei oleks raudteesilda. Ei kujutagi õigupoolest ette.
Raudteeristmike läbilaskevõime ei ole tänaseid liiklusolusid arvestades piisav. Rongid on modernsed ja kiired, kuid tõkkepuude suletuse aeg on ebamõistlikult pikk. Tõkkepuu sulgub tükk aega enne rongi saabumist ning avaneb siis, kui rong juba kauguses. Miks mitte avada tõkkepuid peale rongi vahetut möödumist? Kahtlemata on siin võimalusi sujuvamaks liikluskorralduseks. Euroopas on see levinud praktika.
Koolilapsed mängivad raudteel
Raudtee peaks olema muust liiklusest eraldatud. Piirdeaedade ehitamine on hea meede ja mitmel pool on seda ka tehtud. Tehnika tänaval on ilusad piirdeaiad, kuid Järvel, Hiiul, Rahumäel ja Laagris need valdavalt puuduvad. Raudteel mängivad lapsed ei ole ebatavaline vaatepilt. Rongid on huvitavad ja tõmbavad ligi. Rööbastele on väga põnev erinevaid esemeid paigutada. Näiteks münt läheb lapikuks, kivi lendab minema ja oks läheb katki.
Eramajade piirkondades, koolide ja lasteaedade läheduses ei ole piirdeaedadele alternatiivi. Näiteks tuleb meelde, kuidas mõne aasta eest üks Nõmme Gümnaasiumi põhikooli lapsevanem minu poole pöördus. Koolilapsed ei ületanud raudteed teeületuskohas, vaid läksid kooli väravast väljudes vales kohas üle raudtee. Teeületuskoht oli 50m eemal.
Lapsevanema teavitustöö on oluline, kuid pole piisav, et garanteerida ohutut koduteed. Lapsed on järjest iseseisvamad ja nagu me teame, lähtuvad tihti kambavaimust. Küsimus ei puuduta ainult koolilapsi, vaid ka täiskasvanuid. Mugavus kaalub paljude jaoks ohutuse üle ja nii ka õnnetused tekivad.
Raudtee jäägu rongidele
Mäletan 2015. aastal tõstatatud küsimust Keila linnast, kus heideti ette, et tõkkepuud on väga pikalt kinni. Tollal vastas ettevõte, et tehniline probleem on lahendatav, kuid nõuab investeeringut taristusse. Investeering lubati aastatel 2017-2018 ära teha. Tahaks loota, et Keila inimeste jaoks on see hea uudis.
Sarnane põhimõtteline otsus on vaja teha ka Tallinna läbivate raudteeületuskohtade osas. Sahtlist tuleb välja võtta kahetasandiliste raudteeületuskohtade plaanid ja realiseerimisega vaikselt algust teha. Kõigepealt tuleks lahendada liiklusküsimused Tondi ülesõidul, seejärel Nõmme ülesõidul ja sealt edasi liikudes Pääskülla ja Hiiule.
Olulisemad raudteeületuskohad tuleb ehitada ümber kahetasandiliseks, et eraldada raudteeliiklusest autod ja jalakäijad. Jalakäijate raudteeületuskohad peavad olema rajatud tunnelisse ja juurdepääs raudteele tuleb füüsiliselt sulgeda.
2008. aastal kinnitati Nõmme ja Pääsküla raudteeülesõitude projektlahendused ning ristmikud plaaniti ehitada kahetasandiliseks juba 2010. aastal. Reaalse ehitustööni need projektid aga ei jõudnud. Teema aktuaalsus sellega seoses vähenenud ei ole, pigem vastupidi. Aeg on hakata mõtlema Tallinna raudteesildade ehitamisele. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli