2011. aastal valminud, Lõuna-Eestis sajandi ehitusobjektiks nimetatud Koidula raudteepiirijaama ehitus läks maksma umbes 70 miljonit eurot. Jaama ehitus hõlmas enda alla ligemale 100 hektarit maad ning selle käigus pandi maha üle 25 kilomeetri rööpaid. Päris õiget kaubavahetust aga Koidulas kunagi ei tulnudki ja juba 2017. aastal tõdeti, et jaam töötab miinimumvõimsusega ning toodab kahjumit.

Olukord halvenes veelgi peale Ukraina sõja algust. Aasta-aasta järel on seal kaubavahetus vähenenud. Kui veel paar aastat tagasi läbis jaama pea 500 rongi, siis aasta hiljem pea poole vähem. Nüüdseks on seal kaubavahetus katkenud, püsikulud aga jäänud

"Eesti Raudtee rendib Riigi Kinnisvaralt jaamahoonet. Meie ülalpeetav tehnohooldepunkt on juba viis aastat tagasi konserveeritud, seal meil kulusid ei ole. Kuna tegemist on ikkagi piiripunktiga, siis on oluline, et nii raudtee oleks tagatud," ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Merle Kurvits.

Eesti Raudtee iga-aastased kulud seoses Koidula raudteepiirijaamaga on suurusjärgus 236 000 eurot. Alal on aga lisaks Eesti Raudtee jaamahoonele ja tehnohoolduspunktile ka tolli-ja veterinaarkontrolli hoone, mida haldab maksu-ja tolliamet (MTA), kelle kanda on kõigi Koidulas tegutsevate riigiasutuste kulud.

"Riigiasutuste kulu on praegu suurusjärgus poolteist miljonit eurot, millest üks miljon aastas on ehitusega seotud ehituskulude kapitalikomponendi makse, mis kestab aastani 2027. Umbes pool miljonit eurot kokku on hoonetega seotud jooksvaid ülalpidamiskulusid, nagu heakord, tehnohooldus, remondikomponent, energia ja küttekulud," lausus MTA haldusosakonna juht Tauno Krull.

Sellele lisandub ka raudteeröntgeni hooldustasu 120 000 eurot aastas.

Eelmisest nädalast olukord on natuke muutunud, me otsime võimalust hankelepingut ajutiselt peatada, sest me ei vaja seda teenust juhul, kui rongid ei liigu," märkis Krull.

Kaubavahetuse katkemine Koidula piirijaama töökohtade kaotamist kaasa ei too, kuna juba praegu reageerivad ametkonnad seal vajaduspõhiselt või siis on tegemist operatiivsete töökohtadega. Taristuministri Kuldar Leisi sõnul on Koidula raudteepiirijaamas juba praegu viidud kulud miinimumini ja jaama täielikul sulgemise plaane riigil pole.

"Ma arvan, et päris kinni seda panna ei saa juba selle tõttu, et meil reisirongiliiklus käib. Üks lähituleviku vaade on veel see, et kui Tallinna ja Tartu vahel saab saab rongiliiklus elektrifitseeritud, siis jääb üle ka Stadleri ronge ja neid saaks tihedamalt panna nii Tartust, nii Koidula peale kui ka Valga suunas, kui ka Tallinnast Viljandisse. Siis meil rongiliiklus reisijate mõttes peaks isegi tihenema," lausus Leis.