Graafik: Eesti majandus seisab üha enam teenindusel, vähem põllumajandusel ({{commentsTotal}})

Teenindusel on suurim osakaal lisandväärtuse loomisel.
Teenindusel on suurim osakaal lisandväärtuse loomisel. Autor/allikas: ERR

Jaotades Eestis loodav lisandväärtus tegevusalade kaupa teeninduse, ehituse-tööstuse ja põllumajanduse vahel, on suurima kaaluga teenindussektor, mille tähtsus suurenes kõigis maakondades. Enamasti tähendab see põllumajandussektori kahanemist, selgub statistikaameti andmetest.

Statistikaameti andmeil loodi möödunud aastal enamik ehk 64 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest Harjumaal. See teeb 13 miljardit 21-st miljardist eurost, kusjuures 11 miljardit eurot Harjumaa summast moodustab Tallinnas loodud lisandväärtus.

Teenindussektori osatähtsus suurenes aga enamikus maakondades üle kahe protsendipuntki. 2016. aastal on teeninduse osatähtsus kogu Eestis loodud lisandväärtusest 70 protsenti. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78 protsenti) ning Tartumaal (70 protsenti).

Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.

Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27 protsenti. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58 protsenti, 2016. aastal 50 protsenti. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40 protsendist 36 protsendini.

Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal kolm protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16 protsenti).

Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.

SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41 protsenti Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.

Toimetaja: Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: