Graafik: Eesti majandus seisab üha enam teenindusel, vähem põllumajandusel ({{commentsTotal}})

Teenindusel on suurim osakaal lisandväärtuse loomisel.
Teenindusel on suurim osakaal lisandväärtuse loomisel. Autor/allikas: ERR

Jaotades Eestis loodav lisandväärtus tegevusalade kaupa teeninduse, ehituse-tööstuse ja põllumajanduse vahel, on suurima kaaluga teenindussektor, mille tähtsus suurenes kõigis maakondades. Enamasti tähendab see põllumajandussektori kahanemist, selgub statistikaameti andmetest.

Statistikaameti andmeil loodi möödunud aastal enamik ehk 64 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest Harjumaal. See teeb 13 miljardit 21-st miljardist eurost, kusjuures 11 miljardit eurot Harjumaa summast moodustab Tallinnas loodud lisandväärtus.

Teenindussektori osatähtsus suurenes aga enamikus maakondades üle kahe protsendipuntki. 2016. aastal on teeninduse osatähtsus kogu Eestis loodud lisandväärtusest 70 protsenti. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78 protsenti) ning Tartumaal (70 protsenti).

Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.

Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27 protsenti. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58 protsenti, 2016. aastal 50 protsenti. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40 protsendist 36 protsendini.

Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal kolm protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16 protsenti).

Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.

SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41 protsenti Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.

Toimetaja: Greete Palmiste



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: