Regionaaltalituste juhtideks tahab 186 inimest ({{commentsTotal}})

Eestis on sügisest 213 omavalitsuse asemel 79.
Eestis on sügisest 213 omavalitsuse asemel 79. Autor/allikas: ERR

Uuest aastast kaovad Eestis maavalitsused ja nende ülesanded jaotatakse eri asutuste vahel, kuid igasse maakonda jääb regionaalhalduse talitus.

Regionaalhalduse talitustel on juht ja kaks kuni kuus töötajat ehk kokku umbes 60 inimest, kokku pürib ametisse 186 inimest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kriitikute hinnangul tekivad nüüd maavanemate asemele uued nö maavanemad, kelle ametikohad jaotatakse poliitiliselt erakondade vahel, nii on seni käinud maavanemate positsioonidega.

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas, et nii kindlasti ei ole, sest regionaalhalduse talituse juht on tavaline ametnik, kes saab ametisse konkursi kaudu, mis kuulutati välja juba 26. oktoobril.

Aabi möönis, et ei saa välistada, et kandideerinute seas on mõni uuest aastast ameti kaotav maavanem, kes tänu oma kogemustele ja teadmistele osutubki valituks.

Üldiselt jääb igasse maakonda regionaalhalduse talituse juht, üks arhivaar ja üks planeerija. Vähemalt kolmeliikmeline talitus tuleb nelja maakonda.

Viies maakonnas hakkab olema veel üks töötaja, enamasti kohalike omavalitsuste nõunik ning nemad peavad katma mitut maakonda. Suuremate omavalitsuste talitustes töötab kuus inimest.

Regionaalhalduse talituste juhtideks kandideerib kokku 186 inimest, mõned neist lausa mitmesse talitusse. Kõige suurem tung on Tartumaa regionaalhalduse talituse juhi kohale, kuhu tahaks 40 inimest. Harjumaal on see arv 36, Võrumaal 23.

Kes ametisse saab, loodab ministeerium selgeks saada veel enne jõule. Kandidaatide CV-d ja motivatsioonikirjad on läbi vaadatud, praegu käivad vestlusvoorud. Talituste juhid peaksid ametisse astuma 2. jaanuarist 2018.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: