ERR Moskvas: valitsus ja elanikud hindavad majanduse olukorda erinevalt ({{commentsTotal}})

Foto: TASS/Scanpix

Venemaa valitsuse hinnangul elavad 13 protsenti venemaalastest vaesuse piiril, üldiselt aga kasvavad riigis nii palgad kui ka pensionid.

Inimesed ise hindavad oma majanduslikku olukorda aga teisiti - viiendik venemaalastest leiab, et nende majanduslik olukord on raske või väga raske, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vene valitsuse mõttekoja raporti autorid märgivad siiski, et suurem osa Venemaa elanikkonnast vaatab tulevikku optimistlikult.

"2017. aasta novembris ütles 20 protsenti elanikest, et nende majanduslik olukord on halb või väga halb. See on vaesuse subjektiivne kriteerium. Põhimõtteliselt ei erine see eriti eelmisest aastast, aga loomulikult on see tase kõrgem kui 2013. aastal, enne kriisi," nentis sotsiaalanalüüsi ja -prognoosi instituudi direktor Jelena Grišina.

Kriis algas Venemaal neli aastat tagasi koos Krimmi annekteerimise ja sanktsioonide kehtestamisega. Nüüd on majanduslangus peatatud ja valitsus nimetab seda stabiilsuseks.

"Selles, et tegemist on majandusstabiilsusega, ei ole midagi positiivset. Sest stabiilsus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Aastatel 2015 ja 2016, eriti 2016. aastal, kui majandus veel langes, siis inimesed olid juba rahulikud ja võtsid olukorra vastu positiivselt. Aga minu ja minu kolleegide jaoks ei ole selline halvaga kohanemine hea signaal," kommenteeris sotsiaalanalüüsi ja -prognoosi instituudi asedirektor Tatjana Maleva.

"Me näeme tendentsi, et venemaalaste reaalsed sissetulekud vähenesid 1,7 protsenti. Palgad kasvasid samal ajal kolm protsenti ja pensionid 3,9 protsenti. Viimased kasvasid aga tänu aasta alguses tehtud ühekordse toetuse väljamaksmisele," lisas Grišina.

Selle aasta alguses loobus Vene riik pensionide indekseerimisest. Iga Venemaa pensionär sai selle asemel jaanuaris 5000 rubla ehk umbes 70 euro suuruse toetuse. Toetust makstakse loodetavasti ka järgmisel aastal, sest Venemaa pensionärid on president Vladimir Putinile truud valijad.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: