Uue kirjatehnika väljatöötaja: selle taga oli sotsiaalne tellimus ({{commentsTotal}})

Sügisel algab Eesti koolides käekirjareform, kus seniste keerukate 19. sajandist pärit kriksadullide kõrval saab hakata juurutama raamatutest tuttavaid tähekujusid ning lubatakse tähed kirjutada lahku, võis lugeda reedesest Postimehest. Vikerraadio saates „Uudis+” kommenteeris teemat uue kirjatehnika väljatöötaja, Eesti Kunstiakadeemia professor Ivar Sakk.

Saatejuht Arp Müller: Tänaseni õpetatakse Eesti koolides selliseid kaunistustega ja keerukaid kirjatähti, mis pärinevad terassulgede ja tindipoti ajast. Seletage palun sisuliselt, miks on senine käekirja norm teie hinnangul oma aja ära elanud.

Ivar Sakk: Kõigepealt tahaksin mainida seda, et käekirjareform on terminina võib-olla natuke liiga radikaalne. Tavaliselt ma Postimehe veebist kommentaare ei loe, aga täna oli see nii isiklik teema, et ma lugesin ja seal oli juba nii palju vihaseid vastuseid, käis kõva andmine. Nii et ma tahaks siin pingeid maha tõmmata: see ei ole totaalne käekirjareform. Meil Eestis ei ole sätestatud mingit normi selles mõttes, et haridusministeerium ei ole andnud mingeid etalone, kuidas peab kirjutama. Ainuke tingimus on see, et käekiri peaks olema loetav. See, kas ta on loetav siduskirjana või lahuskirjana, seda meie seadused ette ei määra. Nii et tegelikult on tegemist Avita kirjastuse uue aabitsaga, millega käib kaasas ka kirjatehnika vihik ja selles vihikus on paralleelsetel lehekülgedel nii need vanad kirjatähed, mida me kõik oleme koolis õppinud ja siis ka uus variant, kus need tähed näevad välja natuke teistsugused ja neid ei kirjutata kokku. Selles mõttes, et kedagi ei sunnita ju uutmoodi kirjutama hakkama. Aga isiklikust kogemusest pean ma ütlema, et minu kõige noorem laps, kes käis algklassides veel 21. sajandi esimesel kümnendil, siis ma vaatasin, kui palju vaeva ta nägi nende kirjatähtedega, mis pärinesid täpselt sellest ajast, kui mina veel koolis käisin ja terve eliitkooli klass oli nendega hädas. Mulle tundus, et kuidagimoodi see asi on meil ajast ja arust või mahajäänud.

Kunagi oli selle kirjaviisil ju ka sisuline põhjendus?

Jah, tavaliselt kõik esteetilised valikud või esteetilised variandid, mida me kasutame, on siiski tulnud tehnoloogiast. Seesama seotud kiri oli seotud sellega, et kui olid terassuled, mida kasteti tindipotti, siis selleks, et seda sulge võimalikult kaua paberi peal hoida, et ta ei kraabiks, et ei tekiks tindiplekke, pidigi hoidma seda hästi seotuna. Aga kõik see muutus siis, kui 60-ndate aastate alguses Ungaris mõeldi välja pastapliiats, nii et enamikus maailma maadest ehk siis nö õhtumaades viidi käekirjareform läbi juba 60-ndatel aastatel. Sest enam ei olnud seda probleemi, et sa peaksid selle sule kogu aeg libistama mööda paberit või et sa peaksid vaatama, et ta jumala eest sulle tindiplekki ei annaks. Pastapliiats kõik need võimalused välistas ja siis paljudes maades mindigi üle uuele kirjaviisile. Kui ma koolis käisin, siis 5. klassis kommunismi ajal algas inglise keele õpe ja inglise keele õpetaja ütles, et nüüd me õpime uued tähed, Inglismaal on lihtsalt teised tähed. Ma olin ju vaeva näinud nende samade hulgaliste keerutustega tähtedega ja nüüd tulid äkki lihtsamad tähed ning selle põhjendus oli, et aga Inglismaal ongi ju teised tähed. Tegelikult ei olnud teistsugused tähed, need olid need samad tähed, aga need olid pastapliiatsitähed, juba reformitud tähed.

Kuidas ja mille põhjal te töötasite välja need uue kirjaviisi näidised?

Paljuski on selle taga jälle sotsiaalne tellimus. Kirjastus Avita on selle taga, kes selle aabitsa ja kirjavihiku välja annavad. Põhimõtteliselt nad tellisid need. Enne seda olin ma tegelikult juba tudengitega katseid teinud, lasknud kirjutada seotud kirja ja kommenteerida, kuidas nad seda tehes ennast tunnevad. Ja palju tagasisidet oli selline, et kui sa kirjutad tähti kõik seotuna, siis su ranne läheb krampi. Kõik, kes on klaverit kunagi mänginud, teavad, et rannet tuleb vahepeal lõdvestada ehk käsi klaverilt üles tõsta. Täpselt sama on kirjutamisega: sa ei saa kõike kokku vedada, sest sa pead vahepeal rannet lõdvestama. Nendest uuringutest ja isiklikest järeldustest tuli selline mõte, et tegelikult võiks kirjutada tähti eraldi. Minu andmetel on Ameerikas tehtud neid katseid, mis toovad välja selle, et seotud kiri ja lahku kirjutatud kiri on täpselt sama efektiivne ehk lahku kirjutatud tähed ei võta kauem aega kui seotud tähed. Me teame kõik ju arstide käekirju, kes kirjutavad seotult ja mis ühel hetkel kiiresti kirjutamisel muutub täiesti loetamatuks. Tõenäoliselt lahku kirjutamine garanteerib ka selle, et on võimalik selle tähevormi algkuju kuidagi ikkagi säilitada.

Kui Avita kirjastus seda aabitsat ja kirjavihikut tutvustas, viidi läbi mitmeid seminare, kus algklasside õpetajad said oma muljeid jagada ja kommenteerida. Mõned kurtsid seda, et eriti poistel siduskirja kirjutamine muutub selliseks rullimiseks, et nad ise ei saa ka aru, mida nad kirjutavad ja teistel on ka võimatu välja lugeda. Kogu tähelepanu läheb selle sidumise peale ja tähe vorm kaob ära. Tuleb selline ühtne kude, mis näeb välja nagu kiri, aga tegelikult on ta loetamatu.

Pedagoogid kipuvad olema konservatiivse loomuga, vähemalt mul on selline mulje jäänud. Kui palju te suhtlesite selle uue kirjaviisi väljatöötamisel pedagoogidega, algklassiõpetajatega, nende inimestega, kes praktiliselt peavad vahetult lastega töötama, nendega, kes peavad lastele kirjatehnikat õpetama?

Avita kirjastus korraldas neli tutvustavat seminari uue aabitsa ja kirjatehnika vihiku kohta ja seal vastukaja oli nii ja naa. Oli selliseid, kes arvasid, et üleminek on liiast. Aga oli ka selliseid, kes tervistasid just seda, et poistel on meil käeline osavus tavaliselt nõrgem kui tüdrukutel ja just see poiste probleem, et poisse kuidagi kirjutama ahvatleda või õpetada või neid kuidagi loetavamaks muuta, siis see uus variant oleks tervitatav. Ja uues kirjatehnikavihikus on paralleellehekülgedel vana ja uus variant. Ehk siis, mina sain aru nii, et õpetajad saavad valida, kumba varianti nad õpetavad.

Miks siis ikkagi selline kompromiss tehti, et selline valikuvabadus jääb? Kas lastes ei või segadus tekkida ja kaasa tuua seda, et lapsed hakkavad kirjutama segiläbi – pool sõna uues, teine pool vanas kirjaviisis? Miks ikkagi ei võiks üleminek olla ühe korraga ja järsk?

Seda ma nii täpselt kommenteerida ei tahaks ega oskaks. Ma arvan, et see kompromiss on vajalik, et mitte tekitada jälle sellist ühiskondliku vastuseisu reformidele: kõik on uus, viskame vana prügikasti! On ju näiteid sellest, kuidas Tšehhis viidi läbi käekirjareform ja seal on sätestatud, et tuleb hakata lahku kirjutama, umbes 2007. aastal. Siis tekkis suur vastuseis sellele. Või näiteks Soomes, kus on samamoodi variant lahkukirjutamiseks. Seal on Facebooki grupp „Andke tagasi vana ilus käekiri!”. Nii et alati on keegi, kes uuendustele ei ole altid. Aga ma ei arva, et see uuendus kaotaks ära midagi sellest kvaliteetsest haridusest, et see oleks nagu lihtsustus või vaesestamine, mida teinekord meil hariduse reformimise kriitikud ette heidavad.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Peaminister andis üle riiklikud preemiad

Fotod ja video: peaminister andis Haapsalus üle riiklikud preemiad

Eesti 100. sünnipäeva nädala tähtsündmused jätkusid teisipäeval Haapsalus, kus peaminister Jüri Ratas andis koos haridusminister Mailis Repsi ja kultuuriminister Indrek Saarega üle 2017. aasta riigi teaduspreemiad, Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: