Eesti koolides käivitub käekirjareform ({{commentsTotal}})

{{1513923180000 | amCalendar}}

Juba järgmisel sügisel peaks Eesti koolides algama käekirjareform, kui seniste keerukate ja 19. sajandist pärit kriksadullide (keeruline tähekuju – toim) kõrval hakatakse õpetama raamatutest tuttavaid tähekujusid ja lubatakse tähed kirjutada lahku, edastab Postimees.

Kunstiakadeemia graafilise disaini professor Ivar Sakk, kelle kujundatud näidiste järgi hakatakse lapsi õpetama uuel kooliaastal, rääkis ajalehele, et seni on Eestis kirjatehnikat õpetatud 1930. aastatel kunstnik Riho Lahi loodud eeskujude järgi, mis olid tehtud tindipoti ja terassule ajal, kui sulge tuli seni mööda paberit vedada, kuni tint otsa sai, sest seda tõstes võis tekkida tindiplekk.

Kui 1960. aastatel hüljati tänu pastapliiatsi tulekule näiteks Saksamaal ja Austrias 19. sajandist pärit tähekujud, siis Nõukogude Liidus sellega kaasa ei mindud.

Kirjastus Avita uue kirjavihiku koostaja Kärt Normann on veendunud, et uut kirjatehnikat on lastel kergem omandada, sest tähekujud on tehtud lihtsamaks, ära on jäetud igasugused lainekesed ja lipsukesed ning suured tähed on nüüd samasugused nagu lasteaias õpetatavad trükitähed ja juurde tuleb õppida vaid väiketähed.

Sügisel kooli jõudvas töövihikus on olemas nii lahus- kui ka siduskirja harjutused, mille vahel õpilane saab valida.

Pedagoogid: rohkem võimalusi arendab loovust

Rohkem võimalusi peaks pedagoogide hinnangul arendama loovust, kuid samas ei tohi sidusat kirja nende sõnul unarusse jätta, sest see arendab laste peenmotoorikat ja mälu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kadrioru Saksa gümnaasiumi 4. klassi juhataja Anneli Võsandi ütles, et lapsed saavad esimese klassi jooksul siduva kirjaviisi selgeks üldjuhul suuremate probleemideta.

"Selline läbikirjutamine arendab peenmotoorikat ja mälu ja jätab tähekujusid väga hästi meelde ehk minu jaoks peaks see sidus kiri olema esimes kooliastmes kindlasti. Sealt edasi, ma leian, võivad õpilased valida endale sobiva viisi, kuidas kirjutada, kuid esimeses kooliastmes võiks sidus kiri jääda," rääkis ta.

Võsandi kinnitusel pole praegusaja hariduses nn ilukirja nõuet ja kirjatehnika ei tohi mõjutada õpitulemusi.

"Me näeme oma igapäevatöös igasugust käekirja ja õpetajad on harjunud erinevat käekirja lugema ehk siis meie jaoks on oluline see, et see oleks loetav ja arusaadav. Õpilase õpitulemustele see küll mingit mõju minu hinnangul ei avalda," ütles Võsandi.

Kooliõpetaja ja Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Edna Vahter ütles, et nii nagu täiskasvanud inimesed ei kirjuta kõik ühtmoodi, ei tohiks sarnast käekirja nõuda ka lastelt. "Erinevus rikastab!" oli kunagi võrdse kohtlemise projekt, mis võiks tema sõnul kehtida ka inimpõlvi muutumatuna püsinud kirjatehnikas.

"Lapsed saavad harjutada nii üht kui teist, sest tegelikult on kirjatüüpe maailmas rohkem kui kaks. Me näeme väga erinevaid tähti ja hea oleks, kui lastel oleks võimalus katsetada, proovida, avastada erinevaid kirjatüüpe ehk nende katsetuste põhjal arendada välja oma käekiri," selgitas Vahter.

Ta möönis, et võimaluste paljusus nõuab õpetajatelt rohkem kui praegune ühe kirjatehnika süsteem, sest lapsele tuleb otsida sobivaim viis.

"Veeb on täis kirjaõpetamise metoodikaid, erinevaid lähenemisi ja tähekujusid ehk koos lapsega saab avastada, katsetada ja leiutada, mis on just sellele lapsele parim," rääkis ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Marju Kaasik, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: