Kuus stressifaktorit on seotud suurema südamehaiguste tekke riskiga, väidavad Tillmanni juhitud uuringu tulemused, mis on avaldatud teaduslikus meditsiiniajakirjas PLOS Medicine, kirjutab Eesti Päevaleht.

Stressifaktoreid on südamehaiguste riskiteguritena varemgi uuritud, kuid Tillmanni seekordse uuringu puhul on eriline, et neid ei vaadeldud eraldi, vaid koos.

Need kuus mõjurit on vallaline perekonnaseis, töötus, vaesus, vähene kontakt sõpradega, vähene kontakt sugulastega ja depressiooni sümptomid.

"Kuigi kõik need psühhosotsiaalsed faktorid on seotud stressiga, on igaüks neist erinev ja unikaalselt seotud südamehaiguste tekkega. Uuringu alguses küsisime: kas tõesti saavad suhted, mõtted ja tunded mõjutada meie südant? Nüüd saime sellele küsimusele jaatava vastuse," ütles ta.

Viisteist aastat tagasi alustasid viis ülikooli Londoni University College’i professori Martin Bobaki juhtimisel pikaajalist ja laiahaardelist andmete kogumist ning kaasa lõid Poola, Tšehhi, Leedu ja Venemaa ning just viimase kaasamine oli oluline, sest see andis Lääne-Euroopa trendidele hea võrdluse.

Uuringus koguti terviseandmeid 40 000 tervelt keskealiselt inimeselt, kes kutsuti tervisekeskusse, võeti vereproov ja esitati muu hulgas üksikasjalikke küsimusi stressifaktorite kohta.

Kümme aastat hiljem pöördusid teadlased samade uuritavate juurde tagasi, et näha, kui paljud neist on surnud südamehaigustesse.

Südamehaigustesse surnute puhul vaadati, millised kuuest peamisest stressifaktorist neil olid olnud ja kui varakult nad surid ning selgus, et mida rohkem faktoreid oli esindatud, seda tõenäolisemalt suri uuringus osaleja varakult südamehaigusse.

"Need faktorid on tõesti liidetavad. Enamik faktoreid suurendavad riski 30–40 protsenti või isegi 70–80 protsenti. Aga kui inimesel esineb kõik kuus stressifaktorit korraga, siis tõuseb risk matemaatiliselt seitse korda," tõdes teadlane.