Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets ütles ERRile, et kokkuvõttes oli 2017 Tallinna börsile hea aasta, Nasdaq Tallinn tegi uusi tippe ning esmasel turul toimus elavnemine, mis lubab jätkuda suurema hooga juba uuel aastal.

"Nasdaq Tallinn on aastat lõpetamas ligi 14 protsenti kõrgemal, säravamad tähed on olnud kahtlemata Tallink, Harju Elekter ja PRFoods, tõustes aasta algusest vastavalt 30, 75 ja 60 protsenti. Kui Tallinki aktsiahinna pani rallima finantsnõustaja palkamisele järgnenud spekulatsioonid ülevõtmispakkumise kohta, siis Harju Elektrit on muu hulgas toetanud ka erakorraline tulu, mis teeniti PKC aktsiate müügilt ning uutelt omandamistelt," rääkis ta.

Samas on börsi käibenumbrid Suimetsa sõnul jätkuvalt kasinad ning suure tõenäosusega ollakse aastat lõpetamas väiksema tulemusega kui möödunud aastal ehk umbes 150 miljoni euro juures.

"Positiivse poole pealt näitab tehingute arv paranemist, mida võib eelkõige tõlgendada kohalike jaeinvestorite aktiivsuse kasvuna. Esmasel turul pole küll väga suuri tehinguid olnud, ent siin võib samuti pigem olla positiivne," märkis finantsturgude valdkonnajuht.

Ta tõi välja, et kohalikel investoritel oli väga suur huvi ka börsile lisandunud Eften RE Fund III vastu, lisaks viis Baltic Horizon läbi kaks emissiooni, kaasates investoritelt üle 25 miljoni euro. Börsil noteeriti ka uusi võlakirju Mainor Ülemistelt ning United Partnersilt.

Uuest aastast rääkides tõi Suimets välja, et ootused on kindlasti kõrged Tallinna Sadama ning Enefit Greeni börsile tuleku osas. Mõlemad on suured ettevõtted, mille vastu on oodata märkimisväärset avalikku huvi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, mis omakorda võib toetada aktiivsuse kasvu kogu Nasdaq Tallinna börsil.

Tuleva aasta üks põnevamaid küsimusi on Tallink

LHV maakler Sander Pikkel ütles lõppenud börsiaasta kokkuvõtteks, et suurema aktsiariski võtmine õigustas end - eurodes mõõdetuna tõusid kõik suuremad börsiindeksid, välja arvatud Venemaa, mis ilmselt lõpetab aasta üsna nulli lähedal.

"Suurimat tõusu näitasid Aasia ja Ameerika turud. Euroopa turud lõpetavad aasta ilmselt plusspoolel, kuid nende tootlus jääb siiski väiksemaks kui eelmainitud regioonides. Uuel aastal on oodata USA keskpanga poolt majandust jahutavate meetmete suuremat kasutamist ja Euroopas stimuleerivate meetmete vähendamist. Kindlasti tasub jätkuvalt silma peal hoida Donald Trumpi võimekusel oma lubatud reforme ellu viia," märkis ta.

Pikkel lisas, et ka Balti turgude investorid ei pidanud pettuma, kui kõik indeksid näitasid kahekohalist kasvu. Balti börside käivet elavdasid ühekordsed sündmused nagu Läti merelaevanduse ülevõtupakkumine.

Uute lisandunud ettevõtete nagu MADARA Cosmetics ja EfTEN Real Estate fond III kohta märkis Pikkel, et mõlemad märgiti korralikult investorite poolt üle, aga paraku jäi nende kauplemisest lisanduv käive marginaalseks.

"Aastale lisasid veel värvi Harju Elektrile kuulunud PKC Grupi aktsiate ülevõtupakkumine ja sellest saadud raha reinvesteerimine, PRFoodsi laienemine, kui ettevõte ostis kaks Suurbritannia kalatööstust. Aasta lõpus selgus Tallinna Vee ühe kohtusaaga lõpp, rahvusvahelise arbitraažikohtu otsust jäädakse uuel aastal veel ootama," loetles LHV maakler.

Järgmise aasta koduturu üheks põnevamaks küsimuseks peab Pikkel seda, mis saab Tallinkist.

Selle aastaga võrreldavat ilutulestikku ei saa tulevikuks lubada

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppel pidas selle börsiaasta puhul tähelepanuväärseks, kui hästi liikus tehnoloogiasektor.

"Nii mitmegi suure ettevõtte puhul ei saa enam rääkida sellest, et tegemist on mingi lihtsa ja konkreetse valdkonna ettevõttekesekesega, vaid jõutud on tasandini, kus pakutakse sisuliselt kõigile vajalikku taristut. Kui kunagi võis sarnases kontekstis mainida vaid ainult Microsofti, siis nüüd on selles reas ka Google, Amazon, Apple ja Facebook. Haare on läinud nii suureks, et nende ettevõtete jaoks tuleb omaette kategooriaid hakata välja mõtlema," lausus ta.

Tulevikust rääkides ei saa Koppeli sõnul hetkel käesoleva aastaga võrreldavat ilutulestikku lubada.

"Fundamentaalselt on nii mitmeski kohas võimalik kuulda sosinaid "kallis" ning see ei väljenda meeldivat emotsionaalset seost, vaid ikka seda, et mõnda hinnataset on juba raskem õigustada," sõnas privaatpanganduse strateeg.

Maailmas on tema sõnul teatud surve ka intressimäärade tõusuks, mis võib tähendada seniste jõujoonte mõningast ümbermängimist ja seda, et raha enam võrreldava julguse või hulljulgusega riskantsetesse varadesse ei liigu.

Palm: jõuluvana on investorite suhtes lahke olnud

Luminori peaökonomist Tõnu Palm tõdes, et jõuluvana oli 2017. aastal investorite suhtes väga lahke ja kinkideta jäid vähesed.

"Globaalsete aktsiaturgude jaoks oli erakordselt kõrge tootlusega aasta, mis oli seotud ettevõtete tulude oodatust kiirema kasvuga, mida toetas suurmajanduste sünkroniseeritud kasv Aasiast kuni Atlandi riikideni välja," lausus ta.

Positiivselt poolelt tõi Palm põhilise märksõnana välja euroala, mille majanduskasv ületas esmakordselt USA-d. Teiseks märksõnaks nimetas ta globaalsete tehnoloogiaettevõtete võidukäiku.

"Indeksid, milles tehnoloogiaettevõtete osakaal oli kõrgem, olid reeglina ka tormakamad," tõdes Palm.

Järgmisel aastal muutub suurriikide erakordselt toetav rahapoliitika tema sõnul vähem kasvu stimuleerivaks, kuivõrd tööturgude paranemine jätkub ja koos toorainehindade stabiilsusega naaseb järkjärgult ka inflatsioon.

"Arenenud riikide majanduskasvu elavnemine on samuti mõõdukam, mistõttu on ettevõtetel kulude kasvades "bottom line" tulemuste osas raskem positiivselt üllatada. Aktsiaturud on seega selektiivsemad kui varem keskendudes kiirema tulude kasvuga sektoritele, mis peavad rahapoliitika karmistamisele parem vastu," prognoosis Palm.

"Võib eeldada, et inflatsiooni naasmine ei ole kiire, mis lubab jätkuvalt soodsat intressikeskkonda, mis soosib aktsiaturgusid. Inflatsiooni kiire naasemine oleks üheks peamiseks riskiks," lisas ta.