Gröningi advokaat Hans Holtermann esitas detsembri keskpaigas kohtule kaebuse, et tema kaitstav on vangi jäämiseks liiga vana, vahendas BBC.

Kohus lükkas aga advokaadi taotluse tagasi ning Gröningil tuleb oma karistus ära kanda.

Gröning mõisteti 2015. aasta juulis süüdi 300 000 inimese tapmise kaasosaluses Natsi-Saksamaal Auschwitzi koonduslaagris. Gröning ei tapnud isiklikult kedagi, kui ta Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Poola territooriumil asunud koonduslaagris töötas, kuid prokuröride arvates aitas tema tegevus juutide massimõrvale kaasa.

Auschwitzis töötamise ajal oli Gröningi ülesandeks vaadata üle koonduslaagrisse saadetud inimeste kotid ja pakid ning koguda kokku sealt leitud raha, mis tuli saata edasi Berliini. Gröning on tunnistanud, et oli sellel perioodil entusiastlik natsionaalsotsialist.

Süüdistused puudutasid otseselt ajavahemikku 1944. aasta maist juulini. Selle aja jooksul saabus koonduslaagrisse 137 rongi 425 000 Ungarist pärit juudiga, kellest umbes 300 000 saadeti kohe gaasikambritesse hukkamisele.

Gröningi sõjaaegne tegevus tuli avalikuks osaliselt tänu talle endale. Nimelt oli ta pärast sõda elanud tavapärast elu ning oma Auschwitzis töötatud ajast ta ei rääkinud. Kui temani jõudsid aga teated, kuivõrd levinud on mitmel pool Holokausti eitamist sisaldavad ideed, otsustas ta oma kogemustest ka avalikult rääkida.

Kuna tema kommentaarid avaldati ka ühes neonatside väljaandes, hakkas ta sellega seoses saama vihaseid kirju ja telefonikõnesid Holokausti eitajatelt. Oma kogemustest rääkis Gröning ka BBC poolt tehtud dokumentaalfilmis.