Kokku juhtus mullu 1388 rasket liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1703 inimest ja hukkus 48. Võrreldes tunamullusega vähenes inimkannatanutega liiklusavariide arv 75 võrra, hukkunute arv vähenes 22 võrra ning viga saanuid oli 140 vähem.

Mullu liikluses viga saanutest veidi üle poole olid mehed. Kõige rohkem oli vigastada saanute hulgas 20-29-aastaseid liiklejaid, kokku 332, neist 202 olid mehed ja 130 naised. Kuni 59-aastasteni on vigastatute seas mehi rohkem kui naisi, alates 60. eluaastast on naiste osakaal vigastatute seas suurem. Üle 90-aastaste vigastatute seas on jälle meeste osakaal suurem.

Kõige rohkem on liiklusõnnetustes saanud inimesed viga Tallinnas - kokku 543 inimest, neist omakorda enim kesklinnas - 147 inimest. Väljaspool Tallinna on kõige rohkem inimesi vigastada saanud Tartu linnas, kus oli kannatanuid 85, neist 14 Riia tänaval. Järgnevad Pärnu linn 51 vigastatuga ja Narva linn 39 vigastatuga.

Liikluses hukkunud 48 inimesest kümme olid jalakäijad, neist omakorda neli kaotasid elu Tallinnas. Enim jalakäijad said vigastada samuti Tallinnas - kokku 180 inimest, neist omakorda kesklinnas viis jalakäijat. Peamiselt said jalakäijad viga õhtusel tipptunnil, kusjuures enamik neist õnnetustest juhtus ülekäiguradadel.

"Jalakäija peaks olema sõiduteed ületades veendunud, et teda on märgatud. Autojuhtidele tuletan meelde, et linnas piirkiirusest kinnipidamine on oluline. Ületades kümme kilomeetrit tunnis kiirust, pikeneb pidurdusteekond vähemalt kümme meetrit ja see kümme meetrit saab jalakäijale saatuslikuks," rääkis politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Väljaspool Tallinna on kõige rohkem jalakäijaõnnetusi Tartu linnas, kus mullu sattusid avariidesse 28 jalakäijat, järgnevad Narva 19 ja Pärnu 18 jalakäijaga.

Joobes juhtide süül juhtus mullu 495 liiklusõnnetust, millest 143 olid inimkannatanuga. Roolijoodikute hingele jäi kümme inimelu ja 186 liikluses vigastatut. Võrreldes 2016. aastaga vähenes purjus juhtide süül juhtunud avariide arv 57 võrra ning viga saanute arv 28 võrra. Hukkunute arv aga tõusis kahe võrra.

"Eelmisel aastal hukkus liikluses ka kümme inimest, kellel oli turvavöö kinnitamata. Need inimesed oleksid täna elus, kui nad oleksid pidanud kinni elementaarsetest reeglitest. Et selliseid õnnetusi ära hoida, peaksime liikluskultuuri arendamisel jõudma ühiskonnas nii kaugele, et inimesed täidaksid liigeldes elementaarseid ohutusnõudeid ja peaksid kinni lihtsatest kokkulepitud reeglitest - näiteks ei läheks alkoholijoobes rooli või ei istuks joobes juhi sõidukisse," ütles Loigo BNS-ile.

"Praegune pime, vihmane ja lumeta aeg on jalakäijatele liikluses kindlasti kõige ohtlikum aeg ja seetõttu palume nii jalakäijatel kui ka sõiduauto juhtidel olla liikluses äärmiselt ettevaatlik, tähelepanelik, aga mis peamine - hooliv. Kõik algab sellest, kuivõrd me üksteisest hoolime. Ei ole vahet, kellel on eesõigus, elu ja tervise juurde jääme vaid siis, kui liiklejad hoolivad üksteisest. Märk sellest, et meie liikluskultuuris vajame rohkem üksteisega arvestamist on näiteks see, et liiga palju jalakäijaid saab täna viga ülekäiguradadel," rääkis Loigo.

Tema sõnul võivad lihtsad asjad, nagu turvavöö kinnitamine, tõepoolest päästa elusid. "Jalakäijatele tuletan jätkuvalt meelde, et helkur teeb teid pimedal ajal nähtavaks ning autojuhtidele teie märkamise tunduvalt kergemaks. Seetõttu soovitan tungivalt pimedal ajal maanteel liigeldes kasutada lisaks helkurile ka valgusallikat," lisas Loigo.