Operatsioonil osalevate tegevväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas ning seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal. Seetõttu näeb riigikogu otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks võib suureneda 92 tegevväelaseni. Et varem on riigikogu andnud loa kaitseväe ülempiiri suurendamiseks rotatsiooniperioodil 12 tegevväelaseni, ongi reaalselt jutt täiendavalt kuni 40 mehe saatmisest ühel perioodil.

Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga, mis osaleks Afganistani missioonil Ühendkuningriigi üksuse koosseisus. Eesti üksus teeniks Afganistani pealinnas Kabulis ja selle ülesandeks oleks Afganistani julgeolekujõudusid nõustavate teiste panustavate riikide sõjaväelaste väekaitse tagamine. Eesti jalaväerühm moodustataks Scoutspataljoni allüksuse baasil ning sellele lisatakse toetuselement ja staabiohvitserid.

Vastavalt riigikaitseseadusele otsustab kaitseväe osalemise välisoperatsioonidel kaitseminister, tehes seda riigikogu mandaadi alusel. Täiendavat mandaati küsitakse kuni üheks aastaks. Otsusest suurendada oma panuseid Afganistanis on teavitanud enamus NATO liikmesriikidest.  

Eesti osales ISAF-i Afganistani missioonil 11 aastat (aastatel 2003 kuni 2014). NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support alates 2015. aastast. Hetkel panustab Eesti kolmeliikmelise demineerimismeeskonna ja ühe staabiohvitseriga Saksamaa juhitavasse Põhja-Afganistani regiooni ning alates 2017. aasta novembrist lisaks ühe staabiohvitseriga Resolute Support peakorterisse Kabulis.