Otsus näeb ette, et kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks on kuni 46 tegevväelast. Lisaks sätestab otsus, et rotatsiooniperioodil võib tegevväelaste arvu suurendada 92 inimeseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Riigikogu liikmetel otsuse lõpphääletuse eel küsimusi ei olnud.

Operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal.

Otsuse seletuskirjas märgitakse, et kaitseministeerium ja kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja kaitseväe terviklikule arengule, samuti kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel.

Analüüsi tulemusel on kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga ja selle toetuselemendiga.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni 9. jaanuari protokollist selgub, et kaitseminister Jüri Luige sõnul läheb missioon läheb maksma orienteeruvalt 2,6 miljonit eurot aasta peale ja arvestusega, et tehnika transpordikulu on võimalik Suurbritanniaga jagada.

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras 2017. aasta novembris toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel.

2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Lisaks saatis Suurbritannia kaitseminister ametliku kirja, kus kutsus Eesti jalaväerühma osalema Afganistani missioonil nende üksuse koosseisus.  Teatavasti on Suurbritannia Eestis paikneva NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtriigiks.

Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seeläbi Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani, seisab otsuse eelnõu seletuskirjas.