Äärmusrühmitus ISIS ründas esmaspäeval Afganistani pealinnas Kabulis sõjaväekompleksi. Surma sai vähemalt 11 sõdurit ja neli terroristi. Tegemist oli juba kolmanda suurema rünnakuga Kabulis viimaste päevade jooksul.

Eesti panustab praegu Afganistanis viie sõjaväelasega ja ühe politseieksperdiga. Rahaliselt panustab Eesti kuni aastani 2020 miljoni euroga aastas ÜRO erinevatesse humanitaarabiprogrammidesse. Eesti kavatseb saata Afganistani täiendavalt kuni 50 tegevväelast. See läheb maksma orienteeruvalt 2,6 miljonit eurot aasta peale.

Välisministeeriumi Aasia büroo direktor Toomas Lukk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et viimase aja rünnakud seavad kahtluse alla üldvalimised, mis sel aastal Afganistanis toimuma peaks.

"See aasta peaks olema Afganistanis oluline valimiste aasta ja kogu rahvusvaheline kogukond ilmselt püüab jõuda olukorda, kus need valimised oleksid võimalikud. Tänane olukord Afganistanis siiski näitab seda, et umbes 55 protsenti riigist kontrollib riik, sealhulgas umbes 60 protsenti rahvastikust, ja ülejäänud osa territooriumist on Talibani ja ISIS-e all. Vaadates nende rünnakute peale tekib küsimus, mis on eesmärk. Ilmselgelt on eesmärk terrorismist õhutatud ebaselgus ja kaose tekitamine," rääkis Lukk.

Endine NATO tsiviilväljaõppemissiooni ekspert Afganistanis Rainer Koor ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui tema Afganistanis missioonil viibis, siis oli talv Talibani rünnakute mõttes rahulikum aeg.

"Kui vähem kui kahe nädalaga on seal olnud ligi 130 hukkunut, mis on ilmselgelt palju sellise talvise hooaja kohta, siis kui ma ise seal olin, siis talv oli rahulikum aeg ja Taliban ootas ära kevadise nende rünnakute hooaja alguse, mis jäi pigem aprilli teise poolde," selgitas ta.

Koore hinnangul ei saa Taliban endale ilmselt talvist rünnakute pausi enam lubada, sest pealinnas on pildile tõusnud ka ISIS.

"Kui ISIS teeb seal rünnakuid, tõuseb pildile nii kohaliku elanikkonna kui ka rahvusvahelise koalitsiooni ja kohalike jõudude jaoks, siis kui Taliban teeb pausi võib ta kaotada mõjuvõimu, oma tähtsust elanikkonna keskel ja mujal," rääkis ta.

"Arvan, et rivaliteet on kindlasti üks oluline motivaator. Mõlemad pooled pingutavad ja suhteliselt kiiresti võetakse omaks kõik sellised rünnakud. Kui varem võis oodata ka mingit viivitushetke, siis praegu pärast iga terrorirünnakut on kohe teada, kes seda tegi. Võidu püütakse see au endale võtta," lisas ta.

Koore sõnul võib rünnakute taga näha ka viimase aja poliitilisi otsuseid, muu hulgas USA vägede suurendamist Afganistanis.

"Selle uudise valguses peavad kohalikud organisatsioonid - ISIS ja Taliban - näitama, et sõltumata otsustest nemad ikkagi kontrollivad piirkonda ja elanikkond peaks pigem neid toetama," rääkis Koor.

Ta tõdes, et terroristide sõnum välistele sekkujatele - lahkude või surete - töötab.

"Eriti hästi töötab see rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks. Päästke Lapsed on öelnud, et nemad lõpetavad tegevuse, kuniks on jälle ohutu, Rahvusvaheline Punane Rist on mures, milliste julgeolekumeetmetega nad saavad jätkata. Kindlasti see mõjub," selgitas ta.