Korteriühistute registrisse kandmises esineb veel takistusi ({{commentsTotal}})

Kortermajad.
Kortermajad. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Aasta alguses jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus näeb ette, et kõigis vähemalt kahe korteriomandiga majades peab olema korteriühistu ja see peab olema kantud registrisse. Tänase seisuga kõiki ühistuid veel registris pole. Justiitsministeeriumi andmetel saab töö valmis selle pühapäeva jooksul.

Umbes miljon Eesti inimestest elavad kortermajades. Korteriühistuid on Eestis justiitsministeeriumi andmetel üle 22 000. Ligi 9000 neist tekkis juurde seadusemuudatusega, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tartus oli varasemalt ligi 900 ühistut ja 100 peaks olema nüüdseks juurde tekkinud. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja Lõuna regiooni esinduse juhataja Dagmar Mattiisen rääkis, et praeguseks on uutest ühistutest registrisse kantud vaid osad ja segadust jagub ka muus osas.

"Suur üllatus - register on asunud muutma ka olemasolevate korteriühistute nimesid. Korteriühistu Emajõe tegutses, oli väga tubli, nüüd otsime registrist koodi järgi, tuleb välja, et korterühistust Emajõe on saanud korteriühistu Pärna 29, aga ühistule pole seda teatatud. See tähendab kõikide lepingute ümbersõlmimist, pankadega asjaajamist," rääkis Mattiisen.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi rääkis, et registri kasutamise kohta on küsimusi nii ühistutel, linnadel ja valdadel kui asutustel, kel vaja ühistule arveid saata. Urmas Mardi hinnangul on vaja kõikidele osapooltele registri toimimist veel selgitada.

"See korteriühistu register peaks olema hea ja vajalik instrument ühistutele oma igapäevases töös. Kindlasti ta ei tohiks olla mingisugune tülikas bürokraatiamehhanism, mille niiöelda toimimispõhimõtetest ja ideoloogiast keegi aru ei saa. Aga ma arvan, et need asjad on võimalik ilusti, kenasti läbi arutada, lahendada ja inimestele selgeks teha, et tegemist oleks tõesti hea tööriistaga korteriühistutele," rääkis Mardi.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets ütles, et teavitustööga plaanitakse järgemööda tegeleda. Tekkinud raskused on Murumetsa sõnul seotud üleminekuga ja saavad ületatud.

Dagmar Mattiisen tõi murena välja ka selle, et keegi ei taha olla korteriühistu juhatuse liige.

"Nüüd on siis see lootus, et kas siis juriidilised isikud võtavad endale selle juhatuse liikme seaduse ja kuidas see kõik siis olema hakkab ja haldurid on närvis, korteriomanikud on närvis, aga ma arvan, et see segadus kestab pool aastat veel ja siis peaks asjad selgeks saama. Tavaliselt see on ikkagi nii, et igasugune initsiatiiv on karistatav, kohe kui keegi hakkab kedagi kokku kutsuma, siis peab ta seda ka juhtima hakkama ja inimesed on ettevaatlikud," sõnas Mattiisen.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: