"Suud puhtaks": töövõimereformi puudusteks peetakse puudulikku andmeliikumist ja väheseid teenuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suud puhtaks.
Suud puhtaks.

Viimase 15 aastaga on Eestis töövõimetuspensionäride arv kahekordistunud ning jõudnud ligi 100 000 inimeseni. Et pidurdada töövõimetuspensionäride arvu edasist kasvu ning tuua vähenenud töövõimega inimesi tagasi tööturule on riigis algatatud töövõimereform, mis käivitus selle aasta algusest. Kuidas esimesed kaks kuud on möödunud, sel teemal arutleti kolmapäevases saates"Suud puhtaks". Töövõimereformi põhilisteks puudujääkideks peetakse puudulikke andmekogusid ja väheseid teenuseid.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm ütles, et kahjuks ei ole alati tervisesüsteemides inimeste kohta piisavalt andmeid ning see võib olla ka põhjus, miks inimesed saavad staatuse, mida nad ei suuda täita.

Andmete kättesaamisel esinevaid probleeme tunnistas ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. "Jah, tõsi, et on andmete kättesaamisel probleeme, aga oleme probleeme lahendamas ja koostöötahe on kõigil väga suur. "

Kuuse rõhutas, et toetustele lisaks on ka teenuseid siiski juurde tulnud. "Töötukassa aitab tööle 400 vähenenud töövõimega inimest igal kuul tööle, see on paranenud olukord."

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tunnistas, et näeb kohti, kus peab teatud asju kohendama. Senisest 9000-st hindamisjuhtumist rääkides, tuleb töötukassa kinnitusel vähemalt pooltel kordadel pöörduda arstide poole, et andmeid kätte saada. "Teadsime, et need probleemid on, aga ei teadnud, et need nii suured on. Ajakulu on suurem, kui esialgu planeeritud," ütles ta.

Riigikontroll viitab oma kokkuvõttes ka uuringule, mis ütleb, et 44% tööandjatest ei näe võimalust võtta tööle töövõime kaoga inimest. Tööandjate liidu esimees Toomas Tamsar kommenteeris seda nii, et järelikult 56% tööandjatest näeb seda võimalust. "Arvestades seda, et spetsiifilist tööandjate suunalist kommunikatsiooni on alles väga vähe tehtud, siis ma arvan, et see ei ole üldse halb number," sõnas Tamsar.

Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel, kes on ka ise erivajadustega, ütles, et töövõimetuks jäänud või osalise töövõimega inimestel on väga raske taas end kokku võtta ja jõuda nii kaugele, et hakata tööd otsima. Rüütli sõnul oleks vajalik suurendada nende teenuste hulka, mis selle inimeseni töö leidmisel abiks oleks.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul vajavad nõustamist ka tööandjad. "Tööandjate koolitamise pool on puudulik - ei saada aru, et on kohustus teha inimeste heaolu võrdselt heaks. Aga arvestada tuleb ka sellega, et puudega inimese enesekindlus ei pruugi olla kõige parem, mis tähendab, et salvamine on seda valusam."

Loe ka "Suud puhtaks" otseblogi:

 

Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste, Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: