Eelmise aasta detsembri alguses jõudis suurema kärata esimese reaalse istungini hagi, kus Estonian Airi 58 ekstöötajat, nende hulgas hulk tuntud piloote, nõuavad kokku ligi 1,7 miljonit eurot saamata töötasusid. Nõude nurgakivi on väide, et Nordic Aviation Group ehk NAG on Estonian Airi õigusjärglane või - juriidilises kõnepruugis - toimus üleminek, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Lepingulised kohustused jäeti meie ees täitmata ja meile tundus, et on tegemist üleminekuga ja seepärast otsustasime hageda uut firmat," selgitas endine Eesti stjuardesside ja stjuuardite ametiühingu esimees Veiko Saga.

"Ei ole ju mõeldav, et üks lennundusettevõte lõpetab kell 12 öösel ja 12.01 alustab teine. Ja kõik töötab!" kommenteeris endiste töötajate esindaja, vandeadvokaat Jüri Sirel.

"NAG tegutseb samal turul, samade lennukitega, samad juhtivtöötajad, samad töötajad - absoluutselt kõik on samad. Samad lennuajad, samad sihtkohad, ma ei tea, sama pardaajakiri," sõnas endiste töötajate esindaja, vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.

Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm vaidleb sellele vastu ja ütleb, et ettevõte alustas nullist. "Need olid kõik väga läbimõeldud ja kaalutletud sammud, et oleks puhas ja korrektne uus firma," sõnas ta.

"See, et Tallinnast lennatakse ja lõpuks ka Eesti piloodid ja stjuardessid on Nordicas tööl, on minu meelest Eestist lennates ainult loogiline konkurentsieelis, aga see ei tähenda seda, et Estonian Airi tegevusi oleks sellisel kujul üle võetud," kommenteeris tollane majandusminister Kristen Michal.

Advokaadid: uue kompanii sündi valmistati ette vähemalt pool aastat

Advokaadid Jüri Sirel ja Kalle Sepper küsitlesid aasta jooksul ligi sadat inimest ja töötasid läbi tuhandeid lehekülgi. Üks järeldus on, et samal ajal kui avalikkuses räägiti, et Estonian Airiga on kõik korras ja ta rabeleb välja, valmistati juba uue lennukompanii sündi.

"Tegemist on kümnete, võib-olla isegi sadade lepingutega, mis on vaja ümber sõlmida. On vaja töötajad värvata. On vaja maapealset teenindust, on vaja lennujaamadega, kõikidega kokku leppida. On vaja need samad lennuajad ju üle anda ühelt ettevõttelt teisele. Ja selle järgi me oleme n-ö dedukteerinud, et see pidi vähemalt pool aastat varem olema," rääkis Sepper.

"Kõik see töö käis juba Estonian Airi sees ilmselt. Ja seda kõike pidi ilmselt kontrollima vähem või rohkem majandusministeerium, sest teistmoodi ei ole võimalik selliseid otsuseid teha," ütles Sirel, kelle sõnul tegeles asjaga kantsler Ahti Kuningas.

Kuningas keeldus intervjuust, öeldes, et ei pea heaks tooniks pooleliolevat hagi kommenteerida.

Advokaadid kulutavad palju auru tõestamaks, et ümbermängimist alustati ammu enne avalikkusele teatamist, aga omaaegne minister Michal seda ei eitagi.

"Vast minu eelkäija Urve Palo ütles ju kogemata midagi välja, et kohe läheb Estonian Air kinni, mida õnneks ei juhtunud sellel hetkel. Eks ettevalmistus ikkagi oli juba pigem aastaid kestev," sõnas Michal.

"Muide, see oli ka Euroopa Komisjoni soovitus, et kui me anname teile negatiivse, tehke uus firma nullist. /.../ Tegelikult see äriplaan, tegevuskava, on tegelikult kõik Euroopa Komisjoni poolt valideeritud. Need samad isikud, kes nõudsid Estonian Airi sulgemist, on läbi vaadanud Nordica tegevusplaani ja äriplaani," vastas Jaan Tamm.

Koosolekul räägiti poliitiliselt korrektselt

Ka pool aastat pärast pankrotti avaldatud Riigikontrolli audit ütleb, et Estonian Airis põletati suurejooneliselt raha, aga Nordica sünnil keelatud üleminekut ei toimunud. Võtmekoht on, et Nordica liisis algul lennukid koos meeskondadega Sloveenia kompaniilt Adria, mida erialaterminoloogias nimetatakse wet-liisinguks, ja läks alles ajapikku üle oma inimestele.

Samas 2015. aasta 7. novembri õhtul toimunud koosoleku salvestusel, mille salvestas üks Estonian Airi töötaja ja mis "Pealtnägijal" õnnestus iseseisvalt saada, ei teinud bossid juba esimesel päeval saladust, mis on mängu tegelik nimi.

Koosolekul kohtus juhatuse esimees Jan Palmér kollektiiviga. Koosolekuga liitus ka tollane majandusminister Kristen Michal koos asekantsler Ahti Kuningaga.

"Nad peavad käivitama wet-liisingu, sest me ei saa lihtsalt liigutada lennukeid Estonian Airist uude firmasse, sest seda nimetatakse tegevuse üleandmiseks, mis on ebaseaduslik. Seega peab jääma mingi aeg vahele, et me saaksime n-ö naasta normaalse Eesti liikluse juurde, mis on uue ettevõtte eesmärk," rääkis Palmér koosolekul.

Saga sõnul räägiti koosolekul poliitiliselt korrektselt ning otseselt ühtegi töökohta n-ö üle ei kanditud.

"Miks me ei ole saanud seda väga avalikult välja öelda, siis ma võib-olla pean siin tausta seletama, et konkurentsiasjades üks oluline nõue, mida ka Euroopa Komisjon nõuab ja miks me oleme olnud hästi ettevaatlikud oma väljaütlemistes ja sõnumites, on see, et äri ei tohi üle minna. Mis tähendab seda, et oleks me öelnud varem välja, et kõik Estonian Airi töötajad hakkavad uues ettevõttes tööle, oleks tulnud Euroopast jälle üks uus inimene suure luubiga ja me oleks alustanud otsast peale. Et seda vältida – ja siin ma palun ka teilt endalt just sõnades ettevaatlikkust, eks ju – uus ettevõte hakkab inimesi palkama ja ma arvan, et kõik saavad ise aru, mida see tähendab," rääkis Michal koosolekul.

"Kui meie riik ise käitub selliselt silmakirjalikult, luues struktuure, et meelega jätta, plaanida ette, et võlgu maha jätta, see on väga halb eeskuju," kommenteeris Sirel.

Michal ütles koosolekul, et Estonian Airi pankrot olemasolevate lennukite kasutamist ei peaks mõjutama. Selleks loodi Transpordi Varahaldus.

"Sellepärast me olemegi asutanud Transpordi Varahalduse, mis on 32 miljonit, mis tegelikult võttis selle EDC krediidilepingu üle ja tegelikult ta liisib neid lennukeid Estonian Airile. Vara on tegelikult Transpordi Varahalduses ja Transpordi Varahaldus realiseerib või ütleme, pakub neid teenuseid, liisingut turul turuhinnaga," rääkis ta.

Hagejate sõnul viitab maksuameti käitumine erikohtlemisele

Hagejate meelest viitab erikohtlemisele näiteks maksuameti käitumine, kellel on pankrotipeas kokku ligi poolemiljoniline nõue. Igal teisel juhul oleks see selliselt mantlipärijalt sisse nõutud.

"Antud juhul seda juhtunud ei ole. Selles mõttes ikkagi kõik on võrdsed, aga mõni on natukene võrdsem. Tundub, et on ka maksuameti poolt selline riiklik ringkaitse, kus omasid ei rünnata," arvas Sirel.

Michal eitab Sireli väiteid ja kinnitas, et valitsus pole maksuametil palunud juhtumist eemale hoida.

"Kindlasti mitte. Ei, seda vestlust ei saa ju tegelikult valitsuse tasandilt pidada ja majandusministrile ei allu maksuamet, ehkki vahel võiks igatseda seda, et see nii oleks, aga see nii ei ole," kinnitas Michal.

Sireli sõnul on hea, kui Eestil on rahvuslik lennufirma, küsimus on aga selles, mida see maksab ja millist eeskuju annab riigi tegevus teistele ettevõtjatele.

"Midagi ei ole teha. Kuigi meile võib-olla meeldib, et meil on lennuühendused ja kõik sellised asjad ja riiklikult ongi see võib-olla väga vajalik, siis need kulud tuleb kanda ka riiklikult, mitte töötajate või võlausaldajate arvelt," sõnas Sepper.

Võidu korral ei pruugi olla Nordicast midagi võtta

Advokaadid panid püsti eepilise hagi, aga nende hirm on, et võidu korral pole Nordicast tegelikult midagi võtta. Nad on avalikku aruandlust analüüsinud ja leidnud enda väitel palju küsitavusi, alates NAG-i äride struktuurist ja lõpetades kummaliste laenutehingutega.

"Kõik tegutsevad ainult üksteise huvides, aga omavahel on asjad jagatud niimoodi, et Nordica ostab neid teenusena sisse," selgitas Sirel.

"Lennukid on ühes, management on teises, lennuluba on kolmandas firmas. Kui nüüd see katusorganisatsioon peaks kokku kukkuma, siis lihtsalt luuakse uus ja hakatakse tellima teenust juba nendest olemasolevatest struktuuridest," rääkis Saga.

Just seetõttu, et pärast kohtuvõitu ka midagi võtta oleks, on Sirel ja Sepper astunud jõulise sammu ja taotlenud, et NAG-i kontodele pandaks ligi 1,7 miljoni ulatuses arest. Kohus on sellest juba neli korda keeldunud, viimati jõulude eel.

"Aga meil ei ole ka midagi muud taotleda, sest Nordical ei ole muid varasid, mille vastu tegelikult nõuet pöörata. On jooksev piletitulu, on veel mingisugune rahajääk kontol, aga põhivarasid, mille vastu pöörata, ei ole. Lennukid on kõik väljas. On olemas vormiriideid, on olemas pudi-padi, aga see ei ole reaalne vara, mille vastu saaks hiljem nõuet pöörata, see ei ole kellelegi väga müüdav. Ainuke vara, mille vastu me saame oma nõuet rahuldada, on siiski Nordica puhul raha ja selle arestimine siiani ei ole veel õnnestunud," selgitas Sirel.

Tamme kinnitusel on Nordica äriplaan läinud arvatust paremini. Jutt vara peitmisest ja numbrite ilustamistest on Tamme sõnul asjatundmatu.

Kokkuvõttes jääb riigi esindajate jutust kõlama, et tegu on saamahimulise hagiga, mis kahjustab Eesti lennundust laiemalt, külvates segadust ja kahtlusi. Tamm kutsub protsessimise asemel inimesi hoopis Nordicasse tööle.

Võit kohtus võib vallandada doominoahela

Kui Estonian Airi endised töötajad on kohtus edukad, võivad nad vallandada nõuete doominoahela.

"Tegelikult on tegemist olukorraga, et kui meie selle vaidluse võidame, siis saavad ka teised võlausaldajad n-ö tulla ja nõuda oma nõuete rahuldamist Nordica poolt. Ja täna on ikkagi pankrotipesas nõudeid veel üle 100 miljoni. See kõik tuleks siis Nordicale kaasa," ütles Sirel.

"Kui meie hagi on edukas, siis tõepoolest see ilmselt toob suure tõenäosusega kaasa Nordica maksejõuetuse," märkis Sepper.

Michali sõnul ei oska ta hinnata, mida ekstöötajate võit kaasa toob. "Asutamisel ikkagi kõik õiguslikud aspektid vaadati korrektselt läbi, välditi seda minu parimate teadmiste kohaselt, valitsuse parimate teadmiste kohaselt. Ja ka Euroopa Komisjoniga ju suheldi, et vältida selliseid olukordi," rääkis ta.

"Minu ülesanne on üles ehitada Nordicat oma parimal viisil ja see nüüd, et kas-mis lähtuvalt mingist juriidilisest konstruktsioonist peaks tulema ühest eelmisest lennufirmast tema kohustustest ja nõuetest /.../, eks siis me elame selle hetke ära ja vaatame. Mina räägin seda, mida me täna teeme. Ma arvan, et täna me teeme hästi ja ma keskendun sellele," kommenteeris Tamm.