Uus praktika: meediamajad korraldavad kontserte ja tennisematše ({{commentsTotal}})

Ruja kontsert sai meediamajade isekorraldatud meelelahutussündmustest suurima omakajastuse.
Ruja kontsert sai meediamajade isekorraldatud meelelahutussündmustest suurima omakajastuse. Autor/allikas: kuvatõmmis

Ajakirjandus ja reklaam ei peaks teineteisesse puutuma, ent ajakirjandusväljaannete uued praktikad hägustavad piire. ERR.ee teeb ülevaate uutest võtetest, mis on toonud kaasa küsitavad kajastused, mida on keeruline ajakirjanduseks pidada. Ometi võtab uus stiil üha enam maad ning väljaanded ise ei näe sellises praktikas midagi taunitavat.

Kanepi ja Kontaveiti „supermatš” tennises. Kadri Voorandi veebikontsert. Ruja kontsert ja plaadikogumik. Korvpalli „Tähtede mäng”. Arvo Pärdi kontsert. Äripäeva konverentsid.

Kõiki neid sündmusi ühendab üks nimetaja: nende korraldajateks olid meediamajad. Kõigile neile üritustele müüsid needsamad meediamajad pileteid. Ning neile sündmustele eelnes tohutu eelpromo oma kontserni väljaannetes tavaliste, pealtnäha ajakirjanduslike artiklitena. Lugeja sai kõigist neist artistidest-sportlastest-esinejatest, nende elu-olust, ettevalmistustest ürituseks ja muust lugeda söögi alla ja söögi peale. Ent eesmärk oli siiski üks: müüa üritust. Seetõttu olid ka kõik promoartiklid mahe-magusad, pehmed ja toetavad. Kas see ongi ajakirjanduse roll, pakkuda üritustele pehmet müügituge?

Kadri Voorandi veebikontsert on teiste seas tähelepanuväärne, sest kui siiani Delfi oma portaalis kontserte oli korraldanud, olid need tasuta. Ent esmakordselt müüdi suurest kontserdimajast tehtud kontserdiülekandele ka pileteid, hinnaga 4,99 eurot ülekande eest. Just nii nagu seni on artiklite lugemisõigust müüdud.

Ent iseäranis suureks mängiti just Ruja kontsert, korvpalli „Tähtede mäng” ja Kanepi-Kontaveiti matš.

„Galeriid: Kontaveit ja Kanepi tegid tutvust Suurhalli tenniseväljakuga”, „Suure matši ootuses: kui kiiresti pall ajutisel väljakul põrkab?”, „Kontaveidi ja Kanepi supermatšile on pileteid ostetud ka Kaimani saartelt” - need on vaid mõned pealkirjad enam kui kümnest meelelahutuslikule tennisematšile eelnenud promoartiklist, mida Postimehe ajakirjanikud kontserni korraldatava piletitega ürituse eel avaldas. Kas see on ajakirjandus ja kui sõltumatuks jäävad ajakirjanikud oma subjektide suhtes edasist arvestades, kui tuleb ehk ka mõni kriitiline lugu kirjutada?

„Ajakirjaniku töö on kajastada ühiskonnas toimuvat objektiivselt ja avalikkuse huvi silmas pidades. Kui on tehtud midagi halvasti, siis tuleb olla kriitiline ja kui midagi on tehtud hästi, siis kiita,” ütleb kommentaariks Eesti Meedia juhatuse liige Sven Nuutmann.

Meediamajade uut trendi, meelelahutussündmuste korraldamist peab Nuutmann paratamatuseks.

„Selleks, et tänapäeval teha kvaliteetset ajakirjandust, tuleb selle rahastamiseks kasutada erinevaid tuluallikaid. Ainult reklaami- ja tellimustuludest enam ei piisa. Ürituste korraldamine ei ole meie jaoks kindlasti lühiajaline katsetus – oleme selles olnud väga edukad ja kavatseme seda olla ka edaspidi,” kinnitab Nuutmann.

Nuutmanni sõnul oli Eesti Meedia korraldatavatest sündmustest kõige menukam Kanepi-Kontaveiti tennisematš, mida ta ise nimetab Eesti suurimaks spordisündmuseks.

„Kõigi korraldatud üritustega oleme jäänud plusspoolele,” lisab ta.

Ent ajakirjandust toetav ärimudel ei piirdu vaid meelelahutussündmuste korraldamise ja piletimüügiga.

„Viimasel ajal oleme väga kiiresti kasvanud näiteks raamatute kirjastamises, aga uue põneva valdkonnana oleme sisenemas mängufilmide ja seriaalide tootmisesse,” kergitas Nuutmann tulevikuplaanidelt katet.

Ekspress Meedia kui suunanäitaja

Meediamajad jälgivad kiivalt, mida teine teeb - maha ei taha keegi jääda. Iga uus formaat dubleeritakse kiirelt.

Delfi korraldas esimese suurema ürituse 2016. aasta juunis. Selleks oli Tallinna Kalevi Nõukogude Liidu meistriks tulemise 25. aastapäeva tähistamiseks korraldatud matš Kalevi ja Kaunase Žalgirise veteranide vahel.

Sestpeale on ürituste korraldamine jätkunud kasvavas tempos.

„Kalev vs Žalgiris mängul oli Saku suurhallis publikut üle 5000 ja eelmise aasta Eesti korvpalliliiga tähtede mängul ca 4500. Meie kolm Nordeas korraldatud kontserti on kõik läinud täismajale. Ja kahest veebruaris toimuvast Arvo Pärdi kontserdist Nordeas müüdi esimene saal kohe välja ja teisest kontserdist on juba üle 50 protsendi kohtadest maha müüdud,” avaldab Ekspress Gupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu.

Möödunud aasta suvel korraldas Delfi juba Ruja kontserdi rahvast täis lauluväljakul.

„Võimas muusikaelamus!”, kuulutas Delfi pealkiri kontserdi järel. Ent kontserdile eelnes samuti üle kümne promoartikli, et lugejate huvi üles kütta ja lõpuks rohkem pileteid müüa. Delfi tegi Lauluväljakul toimunud kontserdist lausa otseblogi.

Suurest promost oli kasu – see oli Delfile kõige edukam kontsert. Pileti ostis lauluväljakule ligi 14 000 inimest.

„Hetkel me usume sellesse kui pikaajaliselt ja orgaaniliselt meediamajade juurde sobivasse tegevusesse või trendi. Samasugust pikaajalist trendi näeme ka USA, Inglismaa või Skandinaavia kirjastuste juures, kus juba pikki aastaid on korraldatud kontserte, reise, üritusi, soovides nendega kinnistada lojaalseid kliente ja leida ka uusi,” selgitab Rüütsalu.

Nüüdseks on Delfi ära proovinud ka oma keskkonnas kontserdi striimimisõiguse ja järelevaatamise õiguse müügi – nii toimus Kadri Voorandi Adele'i hittide kontsert, mida igaüks sai viieeurose pileti eest oma arvutist või nutiseadmest jälgida.

„Eksperiment oli edukas ning edaspidi, kui meil ei ole pärast edukat ja kiiret piletimüüki võimalik sama artistiga koheselt uut kontserti korraldada, on striim parim lahendus rahuldada kõikide huviliste soovid,” põhjendab Rüütsalu eksperimenti.

Voorandi kontsert, mis muidu toimus Nordea kontserdimajas, läks täissaalile. Piletitulu üle 1800 pileti eest laekus kontserdi korraldajale Delfile. Palju striimimis- või järelevaatamisõigusi meediamaja müüs, jättis Rüütsalu ütlemata.

Ajakirjanik kiidab, ajakirjanik kritiseerib

Kas ajakirjanik, kes on kirjutanud ülistavaid lugusid ühest või teisest esinejast, suudab hiljem tõmmata vajaliku distantsi, et analüüsida sedasama Ruja plaati või hinnata Kanepi järgmiste mängude sooritusi, ajakirjanduslikus mõttes?

Rüütsalu sõnul seda ohtu pole.

„Toimetuse ajakirjanikud ei kirjuta sisuturunduslugusid. Sama reegel kehtib ka nende ürituste kohta, mida me ise korraldame. Kui aga meie korraldatud ürituste raames tekib uudisväärtuslikku, siis seda võivad meie ajakirjanikud kirjutada,” põhjendab ta.

Samas ei ole selliste lugude juures sisuturunduse märget ilmunud, kuigi Rüütsalul on õigus – need on oma olemuselt sisuturunduslood.

Rüütsalu tunnistab, et ürituste korraldamine on neile nii turundus- kui ka äriprojekt.

„Me valime üritusi, mis sobivad mõne meie kirjastatava brändiga; aitavad meie kaubamärke tutvustada; aitavad meile genereerida sisu ja on eelduslikult kasumlikud. Käsitleme ürituste korraldamist samasuguse sisuloomena nagu on ajakirjandus, vaid väljund on erinev,” lisab aga Rüütsalu samas.

Siiski on üks nišš, mida Ekspress Meedia on pikalt katsetanud, ent mis pole veel päriselt käivitunud. Selleks on e-kaubandust promov Zave Meedia, mis üllitab Delfi tarbijalehel Kasulik ilma sisuturundusmärketa allahindluste kaubandusinfot erinevates kauplustes. Nii saab lugeja teada näiteks, mis hinnaga mingist salongist uue külmiku või mobiiltelefoni saab ning kui suur on allahindluse protsent.

„E-kaubanduse kiire kasv suurendab kindlasti tarbijate huvi ka hinnainfo kohta turul, seega nõudlus sellise teenuse vastu peaks olema kasvav. Zave otsib praegu veel turul õiget ärimudelit ja teenuse kontseptsiooni,” tunnistab Rüütsalu.

Ekspress Grupi juht kinnitab, et töö uute niššide leidmiseks, mis ajakirjandust toetaks, jätkub. See on hädavajalik meediafirma kasvu tagamiseks, ütleb ta.

„See on väga hea küsimus ja selle koha pealt oleks palju rääkida, sest mitmed väga põnevad projektid on tõesti töös. Kahjuks ei saa börsifirma reeglitest mööda minna ja me teavitame nendest arengutest ja uutest suundadest kõiki investoreid samaaegselt börsi kaudu,” vabandab ta.

Ka ERR korraldab ühte üritust, nimelt Eesti Laulu. See tuleb rahvusvahelisest kohustusest EBU ees, kes korraldab Eurovisioni lauluvõistlust. ERR kui EBU liige ja ametlik Eurovisioni Eesti eelvooru korraldaja ja kajastaja on kohustatud lauluvõistlust korraldama ning ülekanne kontserdilt jõuab tasuta kõigi televaatajateni.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tallinna Kultuuriöö 2017

Juubeliplaylist: sada Eesti lugu läbi aegade

Kui muidu koostame iganädalaselt playlisti värskest muusikast, mis maailmas ilmunud, siis EV100 nädalal lähenesime teisiti. Koondasime Spotify'st kokku sada Eesti lugu läbi aegade, varieerudes žanriliselt estraadist hip-hopini.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: