Rahvusraamatukogu remondiplaan: üks korpus võib minna rahvusarhiivile
Eesti Rahvusraamatukogu kavandab oma Tõnismäel asuva hoone kapitaalremonti, mille järel võidakse nende läänetiiba majutada rahvusarhiivi Tallinna osakond.
Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo rääkis ERR-ile, et praegu on valmimas memorandom raamatukogu kapitaalremondi projekti esitamiseks riigieelarvestrateegiasse aastateks 2019-2022.
"Praegu valmistavad seda memorandumit ette kaks ministeeriumi, kultuuri- ja haridusministeerium, sest käivad konsultatsioonid, et rahvusarhiivi Tallinna üksused majutada rahvusraamatukogu hoone Endla tänava poolsesse hoonetiiba," selgitas ta.
Andresoo sõnul saaks arhiivile pakkuda raamatukogu hoidlapinda, mida neil on piisavalt. See võimaldaks riigile kokkuhoidu ja teistpidi oleks väga hea ka kasutajate vaates - koos teenuseid pakkudes saaks jõud ühendada.
Kapitaalremondi võiks raamatukogu direktori hinnangul viie aastaga ära teha, aga need plaanid võivad muutuda.
"Kõige optimaalsem tundub olevat viieaastane plaan, kus projekt algaks järgmisest aastast ja remont toimuks korpuste viisi. See annaks ka raamatukogule võimaluse olla samaaegselt avatud, mingi osa lahti hoida ja lugejaid teenindada," rääkis Andresoo.
Ta lisas, et Tartu Ülikooli raamatukogus toimunu, kus remont jäi väga pikaks ajaks venima, on ränk näide ja suur löök raamatukogu kasutajatele. Rahvusraamatukogu ei taha juhi kinnitusel kindlasti hoonet kasutajatele viieks aastaks sulgeda. Mõeldav oleks uksi kinni hoida lühemal perioodil, kolmel kuni viiel kuul.
2016. aasta remondikalkulatsioon ulatus 55 miljoni euroni
Remondikalkulatsioonid tuginevad aktsiaseltsi Telora 2016. aastal tehtud tehnilisele auditile. Toonaste hindade järgi kuluks hoone taristu ja põhikonstruktsioonide korda tegemiseks umbes 33 miljonit ning fassaadi soojustamiseks 22 miljonit eurot.
"Fassaadi soojustamist võib käsitleda täiesti eraldi projektina, kuna see on väga spetsiifiline ja nõuab täiesti eraldi tehnilisi lahendusi ja lähenemist. Loomulikult lisandub siia ilmselt inventar ja sisustus ning kuna see oli aastal 2016 ja ehitushinnad on tõusuteel, siis täpne hind muidugi selgub alles hangete käigus, aga ilmselt võib see 33 miljonist tegelikult suurem olla," nentis Andresoo.
Raamatukogu esindajad on remondiplaani asjus konsultatsioone pidanud, kohtutud on haridusministeeriumi kantsleriga ja riigiarhivaar Priit Pirskoga, samuti arutas teemat kaks päeva tagasi koos käinud rahvusraamatukogu nõukogu.
"Praeguses seisus on pilt niisugune, et rahvusarhiivi majutamine siia hoonesse tundub olevat võimalik ja väga mõistlik," lausus Andresoo.
Mida valitsus asjast arvab, peaks tema sõnul selguma märtsikuu jooksul. Lähiajal ootab raamatukogult ülevaadet, kuidas võiks rahvusarhiivi Tallinna üksuse majutamine nende hoones välja näha, riigikogu kultuurikomisjon.
"Nii et oleme praegu sellel teel, et anda sisu sellele majale," tõdes rahvusraamatukogu direktor.