Peeter Kaldre: USA virgumine nõidusunest ({{commentsTotal}})

"Välisilma" saatejuht Peeter Kaldre. Autor/allikas: ERR

Kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. See Rooma luuletaja Horatiuse paljutsiteeritud mõte on lõpuks ka USA praegusele administratsioonile pärale jõudnud. Just seda mõtet kasutas USA kaitseminister James Mattis Hopkinsi ülikoolis Ühendriikide uut kaitsestrateegiat tutvustades.

Uus strateegia tähendab põhjapanevat muudatust USA kaitse- ja julgeolekupoliitikas. Senine, president Barack Obama ajal valminud kontseptsioon pidas peamiseks ohuks terrorismi. Nüüd see nii enam ei ole. Mattise sõnul hoitakse terroristidel muidugi endiselt silm peal, kuid peamist ohtu kujutavad „erinevad revisionistlikud“ jõud, Hiina ja Venemaa.

Esiteks on need riigid oluliselt tõstnud oma sõjalisi kulutusi ning toodavad järjest rohkem moodsat relvastust. Teiseks viidatakse nende riikide konkreetsele tegevusele. Näiteks Hiina sooritab süstemaatiliselt USA vastu küberrünnakuid ning varastab ameeriklastelt salajast informatsiooni. Lisaks sellele on Hiina suurendanud sõjalist kohalolekut Lõuna-Hiina merel. Venemaa puhul on aga juhtunud see, mis veel hiljaaegu tundus mõeldamatu: konventsionaalse sõjalise kokkupõrke oht kas siis Süüria või Ukraina pärast.

Mattise sõnul tuleb nende ohtudega toimetulemiseks oluliset suurendada sõjalisi kulutusi. Tema arvates ei ole miski pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-d rohkem kahjustanud kui kaitsekulutuste vähendamine, sõnas kaitseminister. 

Arvud toetavad tema mõttekäiku. Kui 2001. aastal olid kaitsekulutused üle 700 miljardi dollari, siis aastaks 2015 olid need kahanenud rohkem 100 miljardi võrra. President Donald Trump on öelnud, et ta tahab uues eelarves tõsta militaarkulutusi 54 miljardi dollari võrra. Tema hinnangul saab seda teha muude kulutuste, näiteks välisabi, kärpimise teel.

Ehk pole liiga hilja?

Mõistagi ei jätnud ka Mattis manitsemata Ameerika Euroopa-liitlasi, keda kutsuti samuti üles kaitsekulutusi suurendama. Tema sõnul seisab NATO silmitsi ühiste julgeolekumuredega. Ka see on märkimisväärne nihe Trumpi administratsiooni välispoliitikas. Meenutame, et veel aasta tagasi nimetas Trump NATO-t iganenud organisatsiooniks.

Mis aga puututab NATO Euroopa liikmesriikide sõjalisi kulutusi, siis üha enam on neid, kes lubavad seda teha. Viimase näitena meenub Taani, kelle kaitseminister ütles Eestit külastades, et nemad plaanivad 20-protsendilist tõusu. Tõsi, seda ideaali, kaht protsenti SKT-st lubavad vähesed. Nii Soome kui ka Rootsi on aru saanud, et julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas on oluliselt halvenenud ning Venemaa võimalikest plaanidest räägitakse päris lahtise tekstiga. Siinkohal aga tuleb kurioosumina meelde just Rootsi, kes müüs aastal 2008 Hollywoodile oma helikopterid Boeing Vertol 107, mida sai edukalt kasutada „tundmatute“ allveelaevade otsinguteks Rootsi rannavetes. 

Sestap jääbki õhku küsimus, miks nii hilja ärgati. Gruusia oli aastal 2008, Ukraina 2014. Venemaa taob sõjatrummi juba aastaid. Korrapäraselt läbiviidavatel sõjaväeõppustel Zapad harjutatakse sihilikult Lääne-Euroopa ründamist. NATO-t nimetatakse nüri järjepidevusega Venemaa vaenlaseks number üks. Ja ega president Putin nalja pärast andnud riiklikule ja eratööstusele korralduse olla valmis asuma „sõjarööbastele“.

Puhuti meenutab Lääs ebaõnnestunud maratonijooksjat, kes on liidritest kaugele-kaugele maha jäänud, kuid kes hellitab end mõttega, et küll ma viimasel kilomeetril neile „ära panen“.

Ainuke piirkond, kus tõepoolest midagi on ära tehtud, on Poola ja Balti riigid. Kuid see on ka NATO kõige nõrgem lüli. Me ei saa vist kunagi teada, mis võinuks juhtuda kui siia lisavägesid poleks toodud. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: