Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteaduri Raul Rosenvaldi sõnul on Eesti majandusmetsa aastane juurdekasv 14 miljonit tihumeetrit, kuid netokasv 11-12 miljoni tihumeetri vahel. Kui aastane raiemaht on suurem kui 11,8 miljoni tihumeetrit, siis hakkab Eesti majandusmetsa puidutagavara kahanema.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kinnitas, et Eesti riigis on kokku lepitud, et me ei raiu rohkem kui juurde kasvab. Kuid Tartu ülikooli maastikuökoloogia professor Ülo Mander andis mõista, et metsa juurdekasvu juures arvestatakse ka kaitsealuseid alasid.

Proloogis väitlesid Eesti metsanduspoliitika üle endine keskkonnaminister Marko Pomerants ja MTÜ Eesti metsa abiks juhatuse liige Linda-Mari Väli

Kuna puidu juurdekasvu hindamise meetod annab Marek Strandbergi sõnul umbmääraseid tulemusi ei saa me adekvaatselt analüüsida Eesti metsa juurdekasvu. Ta tõi näiteks Soome, kus kasutatakse juurdekasvu mõõtmiseks GPS ja lasersensoreid. Seejuures tehakse mõõtmised erinevatel maastikuosadel.

Kas puit või põlevkivi?

Kui põlevkivi asendada täielikult puiduga, siis kas meil on selle jaoks vajalik biomass olemas? Vabaerakonna esindaja Jaanus Ojangu rõhutas, et energiaallikate mitmekesisus peab säilima, sest kui asendaksime põlevkivi biomassiga oleks kümne aastaga Eesti metsast lage, kui põlevkivi täielikult biomassi ja tuulega asendada. “Meil pole lihtsalt sellises mahus puitu,” ütles Ojangu.

Samas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe ei pea energia tootmisel puitu põlevkivi ainsaks alternatiiviks: “Eesti Energia jaoks ei ole küsimus põlevkivi versus puit. Meie suurim eesmärk on, et 40 protsent energiast saab olema taastuvenergia.”

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Ando Leppiman kinnitas, et isegi pool vajalikust toodetavast energia mahust võiks olla taastuv ning 2030. aastaks ka täiesti teostatav: “Tulevikus põlevkivi otse põletamine tõenäoliselt kaob. Elekter hakkab tulema jääkproduktidest ja tuulest ning biomassist. Õlitootmise jääkidest juba praegu energiat toodetakse. Tehnika on juba selleks olemas.”

Säästlik energia tootmine kliimasoojenemise juures

Mets on küll energiaallikas, kuid sel on roll ka kliima soojenemise küsimuses. Ülo Manderi sõnul on metsa säilitamine vajalik, kuna mets on peamine süsiniku siduja, mis kliimasoojenemist natukenegi aitab leevendada. Seejuures lisas Mander, et tegelikult ei saa inimkond enam kliimasoojenemise vastu võidelda, vaid peab olukorraga kohenema.

Taastuvenergia koja juhatuse liige Rene Tammist toonitas, et me ei saa kliimasoojenemise vastast võitlust maha matta. ÜRO liikmed on kliimaleppega võtnud endale kohustuse ning osad sellega liitunud on seadnud heitgaasi vähendamisel küllaltki ambitsioonikad eesmärgid. Samas tõdes Tammist, et ÜRO sooviks näha veelgi kõrgemate eesmärkide seadmist.

Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Mihkel Kangur rõhutas seevastu, et loodus on isereguleeruv. See aga ei tähendab, et kliimasoojenemine poleks probleem. Sestap on meil kasulikum ära hoida õnnetusi, kui tulevikus lahendada ökosüsteemi sekkumisega tekitatud probleeme. “Loodus saab alati paremini hakkama kui meie igasuguse tehnoloogiaga,” leidis Kangur.

Otseblogi:

#Suudpuhtaks Tweets