Mart Laar: parempoolse avatud rahvusluse nišš pole kuhugi kadunud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kahekordse peaministri Mart Laari sõnul peaks tänane Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) madalseisust ülesaamiseks lõpetama mõtlemise reitingutele ning tegema seda, mida õigeks peetakse - keskenduma parempoolsele avatud rahvuslusele.

ETV saates "Hommik Anuga" saatejuht Anu Välba küsimusele vastates tunnistas Laar, et IRL-i minek Keskerakonna valitsusse polnud talle otseselt vastumeelt. "Kujutan küll ette minekut Keskerakonnaga valitsusse, aga Edgar Savisaarega kindlasti mitte," tõi Laar välja erinevuse Savisaare ja Jüri Ratase juhitava Keskerakonna vahel.

Rääkides IRL-i madalast toetusest (ERR-i tellitud viimase küsitluse järgi vaid viis protsenti - toim), nentis Laar, et langus ongi tingitud sellest, et mõeldakse liiga palju oma toetusele, mitte ei tegeleta sellega, mida õigeks peetakse.

"Kõigepealt tuleks mitte mõelda oma toetusele. Ka valitsusest äratulemine või ka sinna minemine ei päästa. Ka loosungid ei tõsta populaarsust. Populaarsust aitab ikkagi tõsta vaid see, mida sa teed või tegemata jätad. Kui su süda ei kutsu tegema seda, mida sa teed, siis paistab see välja. Tuleb teha seda, mida päriselt arvad, isegi kui peaksid eksima."

Laari sõnul on tung aktsiise tõsta olnud mitte ainult praegusel, vaid ka mitmetel viimastel valitsustel. "Ja see on ühtlaselt rumal."

Laari hinnangul on IRL-i kindlasti Eesti poliitikamaastikule vaja, sest parempoolse avatud rahvusluse nišši on vaja kellelgi täita. "Kui IRL-i poleks, siis tekiks midagi sarnast, sest Isamaa ideed jäävad ju alles."

Saatejuhi täpsustavale küsimusele, kas EKRE juba ei täida seda nišši, vastas Laar napilt: "Rahvuslust on mitmesugust."

Laari sõnul ei tähenda rahvuslus seda, et inimesel on pidev vajadus tõestada, et ta on eestlane ja et pidevalt peaks sinimustvalget lehvitama. "See pole Eesti asja ajamine. Ise tuleb eestlane olla. Eestlased on alati natuke metsa poole olnud ehk teinud asju, mis teistele tunduvad võimatud. Kui me muutume liiga viisakaks, läheb meil alati halvemini."

Laar tunnistas, et kindlasti on ka täna Eestis ruumi uuele erakonnale, aga kõik sõltub tema hinnangul sellest, kas on tegijaid ja ideid. "Kui erakond otsib kümme aastat oma maailmavaadet, siis perspektiiv ja vajadus tema järele puudub."

Eesti ühiskonna tänaseks suurimaks väljakutseks nimetas kahekordne peaminister iivet ja eestlaste ja Eestis elavate inimeste arvu suurenemist. Laari sõnul on oluline, et välismaale elama ja õppima siirdunud noored pöörduksid tagasi koju ning selle juures on olulisim, et neid siia ka oodataks.

"Meil on palju noori, kes käivad mööda maailma ja see on vahva. Aga me peame tegelema sellega, et nad Eestisse ka tagasi tuleks. Et nad tunneks, et see on nende kodu ja et nad saaksid siin ennast teostada."

Laari hinnangul on tänased Eesti noored võrreldes tema noorusajaga liiga korralikud. "Noored on natuke liiga korralikud. Oluliselt korralikumad kui minu ajal. Meie olime metsikud. Aga samas, kui ma vaatasin isetekkelist tantsupidu Vabaduse väljakul, siis oli see ilus vaatepilt."

Laari sõnul on tänasel ajastul liiga palju solvumisi ja korrektsust. "Kui ma mõtlen sellele, mis meie tegime 1990-ndatel, siis praegusel kombekal ajastul võetaks meid kindlasti vastutusele. Jumal tänatud, et ma sel ajal elasin. Aeg oli tervem kui praegu. See pidev solvumine on mulle arusaamatu. Ja teine asi on see ülipüüdlikkus. Kogu noorem põlvkond on ülipüüdlikud."

Rääkides oma tervisest ütles Laar, et kui ta oli peaminister, siis haigla ligi ta ei läinud. Või kui, siis käis ta kedagi teist vaatamas.

"Ma pole midagi kahetsenud. Kui elada, siis täiega põledes ja et oleks, mida meenutada. Nagu öeldakse, tervis läheb ära hobustega, aga tuleb tagasi härgadega. Aga kõige olulisem, et mõistus töötab. Ja see raamatute nimekiri, mida ma tahan veel kirjutada, on pikk. See sama "Metsa poole" on järgmise raamatu pealkiri, mida ma tahan Eesti Vabariigile 100-ndaks aastapäevaks kirjutada."

Mart Laar oli Eesti peaminister aastatel 1992-1994 ning 1999-2002. Hiljuti linastus Laari esimesest valitsusest dokumentaalfilm "Rodeo", mille autorid on Raimo Jõerand ja Kiur Aarma.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: